probleemid tekkisid täna lord Henryle. Enne Henryga kohtumist oli Dorian Gray normaalne, rikas ja ilus noormees. Temas oli palju rikkumatust ja ilu. Ent kui ta kohtub Henryga ning hakkab taga sõprussuhteid looma, algab Doriani järk-järguline allakäik. Henry sisendab Dorianile pidevalt kui ilus viimane on, aga samas justkui ähvardab teda, et see kõik kaob varsti. Dorian jääb teda loomulikult oma rikkumatuses ja lihtsameelsuses uskuma ning üttleb saatuslikud sõnad, mille sisuks on et vananegu tema keha Basili tehtud piltilusal maalil ja tema jäägu igavesti ilusaks. Just need sõnad hakkavadki teda hiljem moraalselt mõjutama. Kui ta mõne aja möödudes avastabki, et kõik mis temaga juhtub kajastub maalil, siis hakkab see teda kohutvalt kummitama ja tema hinge närima. Ta kahetseb oma soovi rängalt. Talle ei meeldinud enam absoluutselt, kuidas kõik tema teod ja vananemine esitluvad maalil.
haigla voodis, ütleb ta, et on seitsmeteist aastane, aga käitub vahel nagu kaheteist või kolmeteist aastane poisiklutt. Holden ei taha õppida ja ta on seetõttu mitmest koolist välja heidetud. Talle ei meeldi koolis. Pencey kooli puhul toob ta välja kindlad põhjused. Tema arvates valitseb seal koolis teesklus ja alatus. Alatuks peab ta kooli salaühinguid, kuhu ta isegi kuulus. Ühingut halvustab ta seetõttu, et sinna ei võetud poisse, kellel olid vistrikud näos. Oma lihtsameelsuses arvab ta, et igalpool mujal on parem, kuna nii pääseb ta eemale koolist, vanematest ja oma probleemidest. Holden usub, et isegi temasugusel on lihtne uues keskkonnas tööd leida ja hakkama saada. Väike laps püüab varjata pahandust, et mitte riielda saada. Samuti Holden läks pärast koolist lahkumist linna peale hulkuma. Ta tahtis edasi lükata ülestunnistust vanematele selle kohta, et ta välja visati. Poisi käitumine on väga impulsiivne- tegutseb vastavalt hetke mõtetele ega
"Käsin sul istuda," vastas talle kuningas ja tõmbas majesteetlikult oma hermeliinmantli hõlma natuke koomale. Väike prints oli aga väga hämmastunud. Planeet oli imepisike. Mida see kuningas küll valitseda võis? "Teie kõrgus, " ütles ta kuningale, "andestage, kui ma teilt midagi küsin ..." "Käsin sul mind küsitleda," sõnas kuningas. "Teie kõrgus... mida te valitsete?" "Kõike," kostis kuningas suures lihtsameelsuses. "Kõike?" Kuningas osutas tagasihoidliku liigutusega oma planeedile, teistele planeetidele ja taevatähtedele. "Kõike seda?" küsis väike prints. "Kõike seda," kostis kuningas. Ta polnud mitte ainult piiramatu ainuvalitseja, vaid ka maailmavalitseja. "Ja tähed kuulavad teie sõna?" "Aga muidugi," ütles kuningas. "Nad kuulavad otsekohe minu sõna. Korralagedust ma ei kannata." Väike prints pani nii suurt võimu väga imeks
). Sellesuvine Merle Palmiste Juudit meelitabki kogenematuma (mees)vaataja just sellesse lõksu. Tema tegutsemise motiivid paistavad mehelikust vaatepunktist ju nii selged! Ta ise nii naiselik - tagasihoidlik ja varjul, et mehedki laval ta kõrvale sel viisil ära mahuvad, et nende sõnade ja tegude mõte alles jääb ja kaduma ei lähe. Ta ei ole kangelanna. Ta on naine, kelle puhul meile tundub, et me saame aru, miks ta üht või teist asja teeb. Nii võime me näiteks oma lihtsameelsuses uskuda, et Juudit Olovernese vaid sellepärast tapab, et see talle kuningapoegi ja -tütreid kinkida ei tahtnud, kuigi Juudit seda suisa palub (kusjuures rõhk näikse olevat just poegadel ja tütardel, mitte nende kuninglikul sool). Või siis sellepärast, et Olovernes magama jäi. (Tammsaare isegi on öelnud: Naise juures, kes on alasti, ei tohi mees mitte mõtlema jääda. Saati siis veel magama.)
toidutagavara, samuti korneti juurde, kes saatis korda ime. «Sööd küll palju, aga ikkagi ei saa korraga süüa rohkem kui ainult ühe kõhutäie,» lausus selle kohta Planchet. D'Artagnan tundis üsna suurt piinlikkust, et ta Athose, Porthose ja Aramise poolt muretsetud pidusöökidele sai ainult poolteist einet sõpradele vastutasuks pakkuda, sest hommikueine küree juures luges ainult poole eest. DArtagnan arvas, et on seltskonnale koormaks, sest oina nooruslikus lihtsameelsuses ta unustas, et ta ise oli kuu aega kogu seltskonda üleval pidanud. Ta murelik vaim asus innukalt väljapääsu otsima. Ta mõtles selle üle järele, et nelja noore vapra ning ettevõtliku noormehe liidul peaks olema hoopis õilsam eesmärk kui ringilonkimine, vehklemisharjutused ja enam või vähem vaimukad naljad. Tõepoolest, neli niisugust meest, neli meest, kes olid üksteise heaks valmis ohverdama kõike rahakotist kuni eluni, neli meest, kes alati üksteist toetasid, kes iialgi ei