Kalomelelektroodi potentsiaal sõltub Cl--ioonide aktiivsusest lahuses: VIII. Kontsentratsioonielemendid Kontsentratsioonielementides on kumbagi elektroodi materjal üks ja sama, kuid erinevus seisneb kas lahuse või elektoodmaterjali (erineva aktiivsusega amalgaamelektroodid) kontsentratsioonides (aktiivsustes). Erinevate lahuste aktiivsuste korral avaldub kontsentratsioonielemendi EMJ valemitega või kusjuures > ja > . Keemiline kineetika I. Kineetika põhipostulaat Lihtreaktsiooni kiirus igal ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, millised vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. Olgu meil on lihtreaktsioon: Vastavalt kineetika põhipostulaadile: , kus on kiiruskonstant Keemilise kineetika põhipostulaat tuleneb massitoimeseadusest: Keemilise reaktsiooni kiirus antud ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega, millised on tõstetud teatud astmetesse. II
kiirusele v, kui ajavahemik t väheneb, seega lim v = v t 0 Reaktsiooni vältel muutuva ruumalaga süsteemides väljendab reaktsiooni kiirust avaldis 1 dn v =- V dt kus n on reageeriva aine moolida arv ja V süsteemi ruumala. Kineetika põhipostulaat Lihtreaktsiooni kiirus on igal ajamomnedil võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega astmetes mis vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsentidele aA + bB cC + dD v = k [ A] [ B ] a b 2. Reaktsiooni kulgemise aste Reaktsiooni kulgemise aste näitab kuidas muutub vaheühendite järjestikune tekkimine lihtreaktsioonide kaudu.NB! vähe vigane lause ....
reagendi kadumise kiiruse) või produkti tekke massitoimeseadusena (kineetika põhipostulaat). katse--andmete hälvete (erinevuste) ruutude summa- B muundub -ebasoovitavaks või kasutuksproduktiks.- -ruumala V, leida konversiooniaste X.-40. kiirusena. Ühendi A puhul reaktsioonis aA + bB cC Postulaadist järeldub, et homogeense lihtreaktsiooni oleks vähim (minimaalne).-21.Poolper reaktori 28. Liitreaktsioonidega reaktori arvutamise adiabaatilise reaktori (PTR) arvutamise -skeem + dD Märk rA ees tähistab ühendi A moolide arvu (elementaarreaktsiooni) , s.o.ühes staadiumis kulgeva põhimõtte Sageli on otstarbekas kasutada nn. -iseärasused
lihtsüsivesikutega rikastatud jooki. Treeninguaegse joogi suhe peaks olema 2:1. Pärast jõutreeningut- Pärast jõutreeningut peab igaljuhul sööma. ca. 60 - 90 min. pärast jõutreeningut planeeri toidukord, mis sisaldab ohtralt valku, piisavalt süsivesikuid, kui ka kasulikke rasvhappeid. Kiiruse ja vastupidavuse arendamine 1)KIIRUS 1. Reaktsiooni- ehk reageerimiskiirust arendavad harjutused jaotatakse liht- ja valikreaktsiooni harjutusteks. Lihtreaktsiooni harjutused -toimub reageerimine ainult ühele ärritajale, milleks võib olla heli , valgus, puudutus jm. Harjutusi korratakse eesmärgiga lühendada reageerimise aega. Valikreaktsiooni kiirust on vaja sellistel spordialadel, kus olukorrad muutuvad pidevalt ja äärmiselt kiirelt (sportmängud, kahevõitluse alad, mäesuusatamine jt). Valikreaktsiooni kiiruse arendamiseks kasutatakse spetsiaalseid harjutusi, järk-järgult raskendades valiku olukorda
a)V(CO2)=134,4l b) V(CO2)=134,4l c)n(C2H5OH)=2mol a) n(C2H5OH)=? b)m(O2)=? c)N(H20)=? Vastus: a) n(C2H5OH)=3mol; b)m(O2)=192g; c)N(H20)=36×1023molekul 25) Reaktsioonide järk on suurus, mis on arvuluselt võrdne kontsentransioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Seda defineeritakse ka iga reaktsiooni osaleva aine jaoks eraldi, kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Lihtreaktsiooni järk võib olla 1-3 (murdarveline või negatiivne järk näitab, et reaktsioon kulgeb keerukama mehhanismiga). Nulljärku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus, kui v=k, see tähendab kiirus ei sõltu reagentide kontsentratsioonist. V1=k1×Cpa×Cqb, kus k-reaktsiooni kiiruskonstatnt; p-reaktsiooni järk aine A suhtes; q- reaktsiooni järk aine B suhtes, p+q-reaktsiooni summaarne järk.
Liitreaktsioonid esineb kaks või enam omavahel H = +¿ K v C K d (hape) C¿ . seotud lihtreaktsiooni. Siin eristatakse omakorda: Ahelreaktsioonid koosnevad kahest või enamast üksteisele järgnevast ja omavahel seotud lihtreaktsioonist.
Stardikiirendus Maksimaalne kiirus Kiiruslik vastupidavus Millest sõltub kiirus kui kehaline võime? Närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist Lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases Maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest Energiavarudest lihases ning nende mobilisatsiooni tempost Lihaste elastsusest ja viskoossusest Tahtepingutusest Tehnika täiuslikkusest Reaktsioonikiiruse arendamine Lihtreaktsiooni harjutused reageerimine ühele ärritajale harjutusi korratakse eesmärgiga lühendada reageerimise aega Valikreaktsiooni harjutused kiirust vaja sellistel spordialadel, kus olukorrad muutuvad pidevalt ja äärmiselt kiirelt reageerimine liikuvale objektile kasutatakse spetsiaalseid harjutusi Lähtekiiruse harjutused Suunatud kiiruse kiireks tõstmiseks mingist standardsest asendist
*rõhust (gaaside puhul) Reaktsiooni kiiruskonstant sõltub samuti kõigisteelpool nimetatud teguritest v.a. reageerivate ainete kontsentratsioonist. Keemilise reaktsiooni kiirus:*Kiiruse all mõistetakse reeglina omaduse muutust ajaühiku kohta. Reakts. kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Kineetikas reaktsiooni kiirus defineeritud kui lähteaine kontsentratsiooni vähenemise või saaduse kontsentratsiooni kasvu kiirus => muutub reageeriva aine kontsentratsioon ajaühikus. Lihtreaktsiooni kiirus on igal ajamomendil võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega astmetes, mis vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. Massitoimeseadus: Keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline lähteainete kontsentratsioonide korrutisega. 29. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van't Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid? Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes
kontsentratsiooni ajast sõltuvuse graafiku puutuja tõusust. *Reaktsiooni kiiruse ühikuks on reeglina mol/ls. *Miinusmärk näitab, et reaktsiooni kulgedes kiirus väheneb (kui kiirus on defineeritud lähteainete kontsentratsioonide kaudu). *Tuleb reaktsiooni kiiruse juures ära märkida ka millise aine kohta kiirus käib. 2N2O5(g) 4NO2(g) + O2(g) [O2]/ t = -1/2 * [N2O5]/ t Kineetika põhipostulaat Lihtreaktsiooni kiirus on igal ajamomendil võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega astmetes, mis vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. aA + bB cC + dD Kiiruskonstant v= k[A]x[B]y Valemis esinev k on reaktsiooni kiiruskonstant, mis on üks kõigi võimalike kontsentratsioonide jaoks antud tingimustel. Kiiruskonstandi ühik sõltub reaktsiooni kiiruse avaldisest (reaktsiooni järgust) ja on selline, et reaktsiooni kiiruse ühik tuleks mol/ls. Reaktsiooni järk
kontsentratsiooni ajast sõltuvuse graafiku puutuja tõusust. *Reaktsiooni kiiruse ühikuks on reeglina mol/ls. *Miinusmärk näitab, et reaktsiooni kulgedes kiirus väheneb (kui kiirus on defineeritud lähteainete kontsentratsioonide kaudu). *Tuleb reaktsiooni kiiruse juures ära märkida ka millise aine kohta kiirus käib. 2N2O5(g) 4NO2(g) + O2(g) [O2]/ t = -1/2 * [N2O5]/ t Kineetika põhipostulaat Lihtreaktsiooni kiirus on igal ajamomendil võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega astmetes, mis vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. aA + bB cC + dD Kiiruskonstant v= k[A]x[B]y Valemis esinev k on reaktsiooni kiiruskonstant, mis on üks kõigi võimalike kontsentratsioonide jaoks antud tingimustel. Kiiruskonstandi ühik sõltub reaktsiooni kiiruse avaldisest (reaktsiooni järgust) ja on selline, et reaktsiooni kiiruse ühik tuleks mol/ls. Reaktsiooni järk
annaabi.ee 
