- ning teised isikud uurija või kohtu loal. kohta, saada selgitusi lihtmenetluse kohaldamise tagajärgede kohta, anda nõusolek lihtmenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda. (2) Kaitsjaks Riigikohtus võib olla üksnes vandeadvokaat. (22) Lihtmenetlusega nõustumisel ei ole kannatanul õigust loobuda antud nõusolekust, samuti ei ole tal õigust võtta osa lihtmenetluse (3) Ühel kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel võib olla mitu läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest, asja kohtulikust kaitsjat
kohta, saada selgitusi lihtmenetluse kohaldamise tagajärgede kohta, (2) Kaitsjaks Riigikohtus võib olla üksnes vandeadvokaat. anda nõusolek lihtmenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda. (22) Lihtmenetlusega nõustumisel ei ole kannatanul õigust loobuda (3) Ühel kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel võib olla mitu antud nõusolekust, samuti ei ole tal õigust võtta osa lihtmenetluse kaitsjat. läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest, asja kohtulikust
lühimenetluses. 12.2. Süüdistataval on kriminaalmenetluses lisaks KrMS § 35 lg-s 2 otsesõnu sätestatud õigustele - õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ja õigus võtta osa kohtulikust arutamisest - ka kõik KrMS §-s 34 loetletud kahtlustatava õigused. Lisaks neile on aga süüdistataval ka mitmeid teisi otse põhiseadusest või EIÕK-st tulenevaid õigusi, nagu näiteks õigus kohtulikule ärakuulamisele. Mistahes lihtmenetlusega vabatahtlik nõustumine tähendab süüdistatavale vältimatult enda teatud õigustest loobumist. Sellise nõustumise põhjused võivad olla erinevad, kuid süüdistatavat võib kallutada lühimenetluse kasuks otsustama ka KrMS § 238 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt vähendatakse lühimenetluses süüdi tunnistamise korral süüdistatava karistust automaatselt ühe kolmandiku võrra. 12.3
annaabi.ee 
