Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja petused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning ksitleb seega phakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Suur neljapev thistab pha htusmaaega. ldine tava on vaestele almuste jagamine, mitmel pool on tavaks, et sjaristitutel vi koguduse lihtliikmetel peseb preester jalgu Kristuse mlestuseks, kes pesi htul enne ristilmist oma jngrite jalgu, keelatud oli kra ja mra tegemine. Suur reede kui Kristuse surmapev on aasta nnetu pev, nagu reedene pev on tervikuna nnetuim ndalapev. ldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede. Taevaminemispha on thtis kristlik pha, mida thistatakse kuuendal lihavttejrgse ndala neljapeval. Pha thistab Kristuse taevasseminekut,
ühiskondlikus tööjaotuses väga tähtis osa. Paljud kohustused, mis Lähis-Idas langesid sõltuvate talupoegade õlgadele, täideti Kreekas orjade poolt. Sõltuv tööjõud, mis Mesopotaamias ja eriti Egiptuses pärines ühiskonna liikmete hulgast jäi Kreekas seega justkui ühiskonnast väljapoole. See aga tagas ühiskonna täisväärtuslike liikmete suurema vabaduse ja heaolu. Võib arvata, et just asjaolu, et orjad kõige kurnavama töö ära tegid, võimaldas Kreeka ühiskonna lihtliikmetel tõusta vabadeks ja täieõiguslikeks kodanikeks. Ateena ja Sparta 478 431 eKr Kreekas domineerisid suhteliselt aristokraatlik Sparta ja demokraatlik Ateena, kelle omavahelised suhted olid pingelised. Ateena poliitikat juhtis pikka aega sajandi silmapaistvaim riigimees Perikles. Ühteaegu sai Ateenast Kreeka suurim linn, peamine kaubanduse ja kultuurikeskus. Ateenal oli võimsaim laevastik Kreekas ja Pärsia vastu
ühiskondlikus tööjaotuses väga tähtis osa. Paljud kohustused, mis Lähis-Idas langesid sõltuvate talupoegade õlgadele, täideti Kreekas orjade poolt. Sõltuv tööjõud, mis Mesopotaamias ja eriti Egiptuses pärines ühiskonna liikmete hulgast jäi Kreekas seega justkui ühiskonnast väljapoole. See aga tagas ühiskonna täisväärtuslike liikmete suurema vabaduse ja heaolu. Võib arvata, et just asjaolu, et orjad kõige kurnavama töö ära tegid, võimaldas Kreeka ühiskonna lihtliikmetel tõusta vabadeks ja täieõiguslikeks kodanikeks. Ateena ja Sparta 478 431 eKr Kreekas domineerisid suhteliselt aristokraatlik Sparta ja demokraatlik Ateena, kelle omavahelised suhted olid pingelised. Ateena poliitikat juhtis pikka aega sajandi silmapaistvaim riigimees Perikles. Ühteaegu sai Ateenast Kreeka suurim linn, peamine kaubanduse ja kultuurikeskus. Ateenal oli võimsaim laevastik Kreekas ja Pärsia vastu
annaabi.ee 
