suunatud tähelepanu tulemusena (reflektsioon). Sisemist ja välist taju kujutab ta kahe aknana, kust mõistuse pimekambrisse pääseb kujutluste valgus. Primaarne on välistaju e. sensatsioon ja nende taustal kujunevad reflektsioonid. Nii ühed kui teised annavad inimese teadvuses selle keskse elemendi idee, mis on Locke'i arvates hingelise tegevuse tuum. Kujutlused jaotuvad kaheks : liht-ja liitkujutlustek. Lihtkujutlused jagunevad neljaks. Esimeste allikaks on mingi meel, teise rühma moodustavad kujutlused, mis tekivad kahe või enama meeletaju toimel. Kolmandaks on kujutlused hingelistest protsessidest ja neljandaks on ideed, mis tekivad välis-ja sisetaju koostööna. Lihtkujutlused on meie tunnetusprotsessi algelemendid. Mõistus on nende kujutluste tunnetamisel passiivne. Kogemusest saadud kujutlused on materjaliks teadmisele, kuid mitte teadmine ise. Et
mõistusele. Kogemustest lähtudes ei jõua inimene teadmiseni. Pakkus välja nn. küllaldase aluse põhimõtte (näiteks: elussüsteemide küllaldane alus on otstarbekus). Leibniz oli samaaegselt tuntud matemaatik; avastas differentsiaalarvutuse. JOHN LOCKE (16321704) Empirist. Põhiteos ,,Essee inimmõistusest". Locke väitis, et mõistus on sündides nagu puhas tahvel (tabula rasa), millele kogemuste maailm kirjutab. Locke`i järgi eksisteerivad liit- ja lihtkujutlused (ehk -ideed). Lihtideed on näiteks ,,kollane", ,,soe", ,,ümmargune", ,,kõva" jne. Mõtlemine on liitkujutluste aluseks. Liitideed (ehk keerulised ideed) on näiteks ,,lauad", ,,toolid", ,,kassid", ,,koerad" jne. Kuid ka niisugune maailmas reaalselt mitteleiduv asi nagu näiteks ükssarvik, mis saadakse liitideede ,,hobune" ja ,,sarv" ühendamisel. Lihtideede seas eristas Locke nn. ,,primaarseid ja sekundaarseid kvaliteete". ,,Primaarsed
annaabi.ee 
