Metsabotaanika
k.) kahetolmukaline. Nimi põhineb
F.P. Schranki eksitusel, kes arvas, et ümartarnal on isasõis ainult kahe tolmukaga.
Kasvukoht: märjad puisniidud, lodud, lodumetsad, sood, siirdesood, järvede
kaldaosades. Ümartarn on mitmeaastane, hallikasroheline, 25-60 cm kõrge,
hõremurusalt kasvav, lühikese risoomiga lõikheinaline. Kõrgeid mättaid ei
moodusta. Varred püstised või kaardunud, jäigad, karedate servadega, alumised
lehetuped ilma mustade lihtkiududeta. Lehed jäigad, 1-3 mm laiad, enamasti varrest
lühemad. Õisik tihe, 2-4 cm pikk, tähkjalt asetsevate pähikutega. Emakasuudmeid 2.
Õitseb mai teisel ja juuni esimesel poolel; viljub juuni lõpust augustini. Alumise
pähiku kandeleht õisikust märksa lühem. Põisik läikiv tumepruun, 2-3 mm pikk,
aheneb pikkamisi nokaks.
Kasutamine: tundra- ja metsatundra-aladel omab mõningat tähtsust põtrade talvise
söödana
annaabi.ee 
