Demokraatlikud valimised peavad olema: regulaarsed, vabad, üldised, ühetaolised Tsensused: vanus, vaimne tervis, kodakondsus, süüdimõistev kohtuotsus, elukoht (välismaal: sugu, varandus, haridus Valimissüsteemid Mandaat-õigus kedagi esindada 1. Majoritaarne süsteem ehk enamusvalimine Tunnused: i) Ühemandaadilised ringkonnad ii) Isikuvalimised iii) Võidab see, kes on saanud enim hääli Lihtenamus +lihtne +seotus valijaga -kõik vaated ei ole esindatud Absouluutne enamus- üle poole häältest 2. Proportsionaalne süsteem -keeruline +erinevad vaated on rohkem esindatud - seos valijaga nõrk i) Mitmemandaadilised ringkonnad ii) Nimekirjavalimised iii) Mandaadid jagatakse võrdeliselt kogutud häälte arvule
VALIMISED Valimised keskne meetod, millega inimeste tahe jõuab riigijuhtimisse Meestel esimesena 1848 Sveitsis, naistel 1893 Uus-Meremaal (1905 Soomes) Valimispiirangud tänapäeval: Vanusepiirang Teovõimepiirang Vangid ei saa valida Kodakondsuspiirang Elukohapiirang Soopiirang (islami-, mitte lääneriikides) Jagamisreeglid: Ühemandaadilised (majoritaarne): kas on nõutav lihtenamus või üle poolte häältest Mitmemandaadilised (proportsionaalne): kvoot või jagajad (Hare hääled jagatud kohtadega; d'Hondt ringkonnas saadud hääled jagatud kohtade arvuga, mis on välja jagatud; Saint-Lagué juba väljajagatud kvoodid korrutatud kahega) Üksik ülekantav hääl, üksik mitteülekantav hääl, piiratud hääl Avatud (valitakse kandidaati), suletud (valitakse erakonda) nimekiri
· Naiste üldine valimisõigus Prantsusmaal 1945, S veitsis 1971, Portugalis 1974. Kuveidis lükati 1999 vastav eelnõu tagasi · Belgias, Luksemburgis, Kreekas, Austraalias tuleb põhjuseta mittehääletajal trahvi maksta, 1 Milles seisneb erakonna- ja valimissüsteemide vaheline seos? 2 Tutvusta põhilisi häältejagamise meetodeid. Põhilised häältejagamismeetotid on: 1)ühemandaadilised nõutav on kas lihtenamus või üle poolte häältejagamise 2)mitmemandaadilised kvoot või jagajad 3)üksik ülekantav hääl,üksik mitteülekantav hääl,piiratud hääletajad 4)avatud või suletud nimekiri Avatud nimekiri iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Kinnine nimekiri on valimiste reegel, mille puhul määrab kandidaatide järjekorra partei nimekirjas
konstitutsiooni suhtes ja ka konstitutsiooni individualistlik legitimatsioon. Ühiskonna mitmemõõtmelisus (Cross-cutting cleavages): Et väheneksid konstitutsioonilised eriarvamused, peab poliitilisi rindeid olema võimalikult palju. Eristumistunnused peavad olema võimalikult sõltumatud (Šveits vs Belgia). 58. Kollektiivi optimaalne suurus. Buchanani optimaalne klubi. Joonistel on y kollektiivi suurus (liikmete arv) ja x otsuse vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte arv (> 50%). Miks on lihtenamus (50%+1) enimkasutatav reegel? Alates sellest on võimalik kollektiivi ühetähenduslik otsus, alla selle võib vastu võtta mitu erinevat (ka vastukäivat) tegevusplaani, mis võib osutuda väga kulukaks. U0-K0-S0 max; U1-K1=S1 Liikmeid liiga palju, otsustusreegel liiga konservatiivne (nõuab liigseid koalitsioonikulusid), kuid otsest lahkumismotiivi veel pole.Buchanani optimaalne klubi: Segment B näitab optimaalse hüvise Y leidmist kindla liikmete arvu y korral
n Esindusdemokraatia vs otse- ja osalusdemokraatia Valimissüsteemid n Esinduskogu moodustamise alused n ühe-kandidaadi-valimised n struktureeritud esindatus: seisused, kuuriad vm või n üldvalimised n Demokraatlikud valimissüsteemid: n enamusvalimiste süsteem e. majoritaarsüsteem n võrdeline e. proportsionaalne valimissüsteem n Valimis- ja erakonnasüsteemide seos Jagamisreeglid n Ühemandaadilised: kas nõutav on lihtenamus või üle poole häältest n Mitmemandaadilised: kvoot või jagajad (häälteenamus, Imperial, d'Hondt, modif. Saint-Laguë, Saint-Laguë, Taani, kõigile koht) n Üksik ülekantav hääl, üksik mitteülekantav hääl, piiratud hääl n Avatud või suletud nimekiri Valimissüsteem Eestis - Riigikogu n 12 valimisringkonda (6-...12-mandaadilised) n Valimistel osalevad erakonnad esitavad n üleriigilise valimisnimekirja (suletud)
● Väljaastumine - Suurbritannia EList (Brexit), Jaapan ja Saksamaa Rahvaste Liidust 1930. aastatel, Kreeka hunta astus Euroopa Nõukogust välja Hääletamine ● Üksmeele põhimõte - absoluutne - kõik on poolt - suhteline - keegi ei tohi olla vastu, erapooletu tohib olla - konsensus ● Enamushääletus - üks riik, üks hääl - nt ÜRO, Euroopa ministrite nõukogud - liht-, absoluutne, kvalifitseeritud enamus - lihtenamus on see, et poolthääli peab olema rohkem kui vastuhääli; absoluutne on et enamus on poolt (protsentuaalselt, Riigikogus nt 51 poolthäält); kvalifitseeritud enamus on lihthääleenamus (50% antud häältest) ● Kaalutud hääletamine - üks dollar, üks hääl - hääletusjõudu nii palju kui on sissemakstud dollareid - veto Struktuurid ● Plenaarorganid - Peaassamblee ● Piiratud liikmelisusega organid - Julgeolekunõukogu
Soomes). Naiste üldine valimisõigus Prantsusmaal 1945, Sveitsis 1971, Portugalis 1974. Kuveidis lükati 1999 vastav eelnõu tagasi. Belgias, Luksemburgis, Kreekas, Austraalias tuleb põhjuseta mittehääletajal trahvi maksta, Pakistanis võib isegi vanglasse sattuda. 38. Milles seisneb erakonna- ja valimissüsteemide vaheline seos? 39. Tutvusta põhilisi häältejagamise meetodeid. Ühemandaadilised: kas nõutav on lihtenamus või üle poole häältest Mitmemandaadilised: kvoot ja/või jagajad (häälteenamus, Imperial, d'Hondt, Saint-Laguë, Taani, kõigile koht) Üksik ülekantav hääl, üksik mitteülekantav hääl, piiratud hääl Avatud või suletud nimekiri. 40. Tutvusta Eestis kasutatavat valimissüsteemi (üldvalimiste ehk Riigikogu valimiste näitel). 12 valimisringkonda (6-...12-mandaadilised) Valimistel osalevad erakonnad esitavad a. üleriigilise valimisnimekirja (suletud) b
annaabi.ee 
