moodustavad aktsiate ühe liigi. (ÄS § 235 lg 1). Aktsiad on nimelised ning need peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiad jaotatakse liht- ja eelisaktsiateks. Eelisaktsiaks nimetatakse aktsiat, mis annab eesõiguse dividendide saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Antud aktsialt maktsav dividend on teada investorile, kuid see ei anna eelisõigust ettevõtte tegevuse üle otsustamisel. Lihtaktsiateks omakorda nimetatakse teiste lihtaktsiatega võrdse nimiväärtusega ja samasuguseid õigusi andev aktsia, mille eest on tehtud rahaline või mitterahaline sissemakse ning mis annab õiguse osaleda üldkoosolekul, saada dividende ja osaleda aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel.(ÕE) Lihtaktsialt makstav dividend on pidevas muutumises, mis omakorda sõltub ettevõtte majandustegevuse edukusest. Samuti annab see aktsia omanikule võimaluse mõjutada ettevõtte strateegiat (Rak, 2008).
Hüpoteegi korral väljastatakse laenu andjale dokument ehk seda nimetataksegi hüpoteegiks ja kui laenu tähtaegselt ei tasuta, siis läheb omandiõigus koheselt üle laenuandjale, kes võib vara realiseerida. 5) Aktsiate emissioon emiteerimise allikana. Eelisaktsia sarnaneb oma võimalike õiguste ja kohustuste poolest nii võlakirja kui lihtaktsiaga. Sarnasus võlakirjaga on selles, et mõlemale on garanteeritud tulu väljamaksed. Samas sarnaselt lihtaktsiatega on ka eelisaktsiad tähtajatud väärtpaberid. Võib välja andakoverteeritavat võlakirjad st tähtaja lõpus võib seda vahetada ettevõtte akstia vastu. Võlakiri ja eelisaktsia on ettevõttele riskantsed, kuna tähtaja saabudes tuleb mõlemale teenitud tulu välja maksta. Lihtsaktsiate puhul ettevõttel pole dividendikohustust. Lihtaktsiate emissioon muudab omanike koosseisu, mis võib mõjutada ettevõtte majandustegevust.
tuua dividendide saamise. Enamus ettevõtetel kuulub ikka üle poolte aktsiatest ettevõtte asjutaja(te)le ning üldkoosolekul, kus otsustatakse ettevõtte dividendi maksmise üle, jääb nende sõna kehtima. Kui vaadelda käesolevat teemat börsipõhiselt siis enamus väikeaktsionäride huviorbiidis on ikka see, et aktsiad oleks võimalikult likviidsed, sest mängitakse rohkem aktsia turuhinna liikumisele. Ettevõtte seisukohalt on lihtaktsiatega võõrkapitali kaasamine ka üks lihtsamaid mooduseid. Siin tuleb jälle mängu lihtaktsia likviidsus. Turgu on nendele kõige rohkem. Lisaks börsile minnes tõstab see ettevõtte populaarsust ning usaldusväärsust, sest börsiettevõted peavad olema rohkem läbipaistvamad, et olla väikeaktsionäridele atraktiivsed. Lihtaktsiatega võõrkapitali kaasamise 7
kogum.Eesmärk on kujundada firma kasutavate fondide püsivad allikad moel, mis võimaldaks maksimeerida firma lihtaktsiate hinda. Teisiti võib seda eesmärki tõlgendada kui püüdlust leida fondide koostis, mis minimeeriks firma kapitali üldhinda. Seda fondide allikate koosseisu võime nimetada kapitali optimaalseks struktuuriks. Neid fondide allikaid, millega kaasnevad püsivad finantskulud (pikaajalised võlad, eelisaktsiad) tuleb kombineerida lihtaktsiatega proportsioonides, mis vastaks kõige paremini investeerimisturule. Kui see koosseis on leitud, on firma lihtaktsiate kurss muude tegurite muutumatuse korral maksimaalne.Võõrkapitali kaasamise suurus sõltub firma finantsvõimendusest.Soodsa finantsvõimenduse juures teenib ettevõte laenuvahenditelt rohkem kui ta maksab nende kasutamise eest.Finantsvõimenduse taset mõõdetakse järgmiste suhtarvude abil(12) : Võlakordaja Näitab, kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital
Uuritakse alternatiivsete finantseerimisplaanide mõju EPSle EBIT-i eri väärtuste puhul. EBIT-EPS analüüs, kus võrreldakse omavahel erinevaid finantseerimisplaane, seondub finantsvõimendusanalüüsiga. EBIT-EPS graafiku tõlgendus: · Juhul, kui oodatav EBIT (E(EBIT)) on suurem, kui EBIT-i tase sõltumatuse punktis (EBITBEP), siis paremaks osutub segafinantseerimisega finantseerimisplaan (laen + omakapital), sest selle variandi EPS (s.o. EPSD+E) on suurem, kui vaid lihtaktsiatega (omakapital) finantseerimisplaani EPS (s.o. EPSE) ehk EPSD+E > EPSE ja vastupidi. Silvia Kuusk Tegevusvõimendus DOL Tegevusvõimenduse kolm erinevat mõõtmise varianti (valemit) annavad kõik võrdse tulemuse. Millist neist kasutada, see oleneb andmete kättesaadavusest. Tegevusvõimendusele on iseloomulikud kaks seaduspärasust: 1
annaabi.ee 
