R R kus xi ja yi on lõigu keskvertikaali ja lihkejoone lõikepunkti (jõudude rakenduspunkti) koordinaadid ning x0 ja y0 lihketsentri koordinaadid (eeldatud on sellist täisnurkset koordinaadistikku, kus y telg on vertikaalne ja x telg horisontaalne). Tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et sin ja ka võivad olla negatiivsed. Joonisel 9.9 kujutatud nõlval on negatiivne lõikudel, mis asuvad lihketsentrist vasakul. Nendes lõikudes on miinusmärgiga ka jõud T. Ni ja Ti on piisava täpsusega määratavad ka graafiliselt. 5. Leitakse püsivustegur (varutegur), kui lihkejoonega eraldatud pinnasemassiivi osa paigalhoidvatest jõududest tingitud momendi suhe seda osa nihutavatest jõududest tingitud momenti. Mõlemad momendid võetakse pöördetsentri suhtes. Paigalhoidvad jõud on hõõrdejõud Ntan ja nidususest põhjustatud vastupanu
Sin ja ka võivad olla negatiivsed. takistavate jõududega, ongi talla aluse sügavamal tugevam. c) vahetult talla all on tugevam savi, sügavamal nõrgem. (Joon5.6) kujutatud nõlval on negatiivne lõikudel, mis asuvad pinnase piirolukord ja määrab vundamendi kandevõime. Inseneri Juhus a. (joonis 4.15) Kui ülemine kiht on suhteliselt paks, siis kandevõime lihketsentrist vasakul. Nendes lõikudes on miinusmärgiga ka jõud T. seisukohast on oluline nii koormus, mille puhul hakkavad tekkima määrabki selle kihi tugevus. Kandevõimele vastav pinge leitakse tavalise Ni ja Ti on piisava täpsusega määratavad ka graafiliselt. 5. Leitakse
R R kus xi ja yi on lõigu keskvertikaali ja lihkejoone lõikepunkti (jõudude rakenduspunkti) koordinaadid ning x0 ja y0 lihketsentri koordinaadid (eeldatud on sellist täisnurkset koordinaadistikku, kus y telg on vertikaalne ja x telg horisontaalne). Tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et sin ja ka võivad olla negatiivsed. Joonisel 9.9 kujutatud nõlval on negatiivne lõikudel, mis asuvad lihketsentrist vasakul. Nendes lõikudes on miinusmärgiga ka jõud T. Ni ja Ti on piisava täpsusega määratavad ka graafiliselt. 5. Leitakse püsivustegur (varutegur), kui lihkejoonega eraldatud pinnasemassiivi osa paigalhoidvatest jõududest tingitud momendi suhe seda osa nihutavatest jõududest tingitud momenti. Mõlemad momendid võetakse pöördetsentri suhtes. Paigalhoidvad jõud on hõõrdejõud Ntan ja nidususest põhjustatud vastupanu cl. Nihutavad jõud on T. Kõik need jõud on