1 . Mineraalide ja kivimite porsumistundlikus. Erineva porsumistundlikkusega mineraalide/kivimite suhteline järjestus . Kivimi ja mineraali porsumistundlikkus sõltub eelkõige veest. Valdav osa mineraalidest rohkem või vähem lahustuvad ka neutraalses ja mõõdukalt happelises keskkonnas. pH= 4-9. Lahustuvus sõltub oluliselt keemiliste ühendite mineraalvormide kristalliseeritusest. Näiteks: kristalse kvartsi lahustuvus pH= 5-8 juures on ~6 ppm (parts per million) kuid amorfse, kristalliseerumata räni ainese (nt. opaal) korral ulatub see 115 ppm-ni. Praktiliselt lahustumatud normaaltingimustes on Al oksiidid ja Fe3+ oksühüdraadid. 2. Rabenemise ja porsumine tüüpilised klimaatilised tingimused. Rabenemine toimub aladel, kus on suhteliselt suure amplituudiga ja lühiperioodilised õhutemperatuuri kõikumised ning väike sademete hulk. Porsumine toimub aladel, kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ja kus valitseb suhteliselt soe kliima. 3. Sete...
F = m/ Meetodites, mis kasutavad osavarutegureid pinnase omadustele ja koormustele, tuleb arvutustes kasutada nn arvutusväärtusi cd = c/c ja d = arctan(tan/), kus c ja on tugevusparameetrite normväärtused ja c ning vastavad osavarutegurid. Kasutatakse ka varutegurit Fs = s/sv, kus s on pinnase tegelik nihketugevus lihkepinnal ja sv püsivuse tagamiseks vajalik nihketugevus. Kõverjoonelist lihkepinda kasutavate arvutusmeetodite puhul määratakse varutegur kui lihkekeha kinnihoidvate ja liikumapanevate momentide suhet F = M k/Ml. Näiteks on ideaalse liiva puhul (c = 0) varutegur F = / ja ideaalse savipinnase ( = 0) puhul FH= 4c/H. 9.6 Lõpmatult pika etteantud lihkepinnaga nõlva püsivus Joonisel 9.5 toodud lõpmatult pika nõlva varuteguri või kihi kriitilise paksuse saab leida samuti tugevustingimuse = c + tan kaudu. Horisontaalsuunas pikkusega L lõigu kaal on P = HL
laius, lahendid baseeruvad erinevatel arvutusmudelitel ja eksperimentaalsetel nihketugevus. Kõverjoonelist lihkepinda kasutavate arvutusmeetodite p on pinge talla all, E on deformatsioonimoodul, v on Poisson'i tegur, f on uurimistel. Kõigil juhtudel on kandevõime valemi kuju ühesugune, puhul määratakse varutegur kui lihkekeha kinnihoidvate ja tegur, mis sõltub vundamendi külgede suhtest, punkti mille vajumit erinevad ainult kandevõime tegurite suurused. Meyerhofi lahend (joon. liikumapanevate momentide suhet F=Mk/Ml. Näiteks on ideaalse liiva arvutatakse asukohast ja vundamendi jäikusest. Analoogilise kujuga 4.13) vtab arvesse tallast ülespoole jääva pinnase tugevuse, puhul (c=0) varutegur F= / ja ideaalse savipinnase (=0) puhul
Pp Pa za zp A B Joonis 10.34 Õhukeseseinalise gravitatsioontugiseina teine arvutusskeem Sellest kaldpinnast tugiseina poole jäävat pinnast vaadeldakse kui ühtset tervikut tugiseinaga. Antud arvutusskeemis võib eeldada, et pinda B-D toimub tegelik lihkekeha liikumine ja seetõttu võib arvestada hõõrdega kahe libiseva keha vahel. Kuna tegelikult toimub liikumine pinnase sees, mitte pinnase ja seina kokkupuutepinnal, siis loogiliselt hõõrdenurk võrdub sisehõõrdenurgaga =. Otsustavaks jääb see arvutusskeem, mis annab väiksema püsivusteguri. Kuna passiivsurve mobiliseeritakse täielikult suure paigutuse korral, mis võib seina suhtes olla lubamatu, siis selle asemel arvestatakse kinnihoidva
annaabi.ee 
