Lihtsal juhul, kui on tegemist veeküllastatud ühtlase savipinnasega dreenimata tingimustes ja nõlvale ei mõju välised koormused, saab nõlva püsivust hinnata Taylori poolt antud lahenduse abil. Ringsilindrilist lihkepinda kasutavatest lahendusviisidest on enamtuntud ja praktikas levinud vertikaallõikude meetod ehk Felleniuse meetod või Bishopi meetod. 9.7.1 Taylori meetod Eeldatakse ringjoonelist lihkepinda (joonis 9.6). Eeldatakse, et nõlva purunemisel eraldub lihkejoonega AB piiratud massiivi osa. Kui lihkejoon on ringjoon, saab eeldada, et lihkuva osa kuju ei muutu. Dreenimata tingimuste korral takistavad nihet joonel AB tekkivad nidususest tingitud jõud. Kui lihkejoone raadius on R, siis joone pikkus on R ja vastuvõetav jõud cu.R. Nidususest tingitud jõudude moment ringi tsentri (pöördetsentri) suhtes on cu.R2.. See moment peab tasakaalustama lihkuva pinnasemassiivi omakaalust tingitud momendi Pd. Varuteguri võib järelikult väljendada kujul
gravitatsioontugiseinte tüüpe Taldmikule b) lihkepinna puutujasuunaline jõud Ti=Pisini. toetuvad gravitatsioonitugiseinad. Ni ja Ti on piisava täpsusega määratavad ka Gravitatsiooniseinte püsivuse tagab omakaal, graafiliselt. mõnikord ka seinast välja ulatuvale osale toetuva 5. Leitakse püsivustegur (varutegur), kui pinnase kaal. Gravitatsiooniseinad jagunevad: lihkejoonega eraldatud massiivseteks (betoon-ja kiviseinad) pinnasemassiivi osa paigalhoidvatest jõududest õhukesteks (raudbetoonseinad). tingitud momendi suhe seda osa 61. Kirjeldage joonistage pinnasesse nihutavatest jõududest tingitud momenti. kinnitatud tugiseinte tüüpe Suhteliselt õhukesed Mõlemad momendid võetakse pöördetsentri teras-, raudbetoon või tugiseinad, mille püsivus suhtes
Seega Pi=Ai. Kui pinnas on kihiline, tuleb Pi leidmiseks määrata vertikaallõigu piires erinevate pinnasekihtide poolt hõivatud pind, korrutada need vastavate mahukaaludega ja summeerida Pi=Aijj. j on pinnasekihi number. 4. Jaotatakse Pi kaheks komponendiks: a) lihkepinnaga risti mõjuv jõud Ni=Picosi b) lihkepinna puutujasuunaline jõud Ti=Pisini. Sin ja ka võivad olla negatiivsed. Ni ja Ti on piisava täpsusega määratavad ka graafiliselt. 5. Leitakse püsivustegur (varutegur) kui lihkejoonega eraldatud pinnasemassiivi osa paigalhoidvatest jõududest tingitud momendi suhe seda osa nihutavatest jõududest tingitud momenti. Mõlemad momendid võetakse pöördetsentri suhtes. Paigalhoidvad jõud on hõõrdejõud Ntan ja nidususest põhjustatud vastupanu cl. Nihutavad jõud on T. (Kõik need jõud on lihkejoone puutujasuunalised. Lihkejoone normaalisuunaline jõud momente ei põhjusta, kuna rakendussirge läbib pöördetsentrit. Kõikide jõudude õlg pöördetsentri suhtes on R.
Nendes lõikudes on miinusmärgiga ka jõud T. seisukohast on oluline nii koormus, mille puhul hakkavad tekkima määrabki selle kihi tugevus. Kandevõimele vastav pinge leitakse tavalise Ni ja Ti on piisava täpsusega määratavad ka graafiliselt. 5. Leitakse plastsed deformatsioonid pinnases ja kaob lineaarne sõltuvus jõu ning valemiga püsivustegur (varutegur), kui lihkejoonega eraldatud pinnasemassiivi osa paigalhoidvatest jõududest tingitud momendi suhe seda osa nihutavatest vajumi vahel, kui ka vundamendi kandevõime. Plastsete tsoonide tekkimisele vastav koormus on tähtis sellepärast, et tavalised vajumi
· Määrame lihkejoone, maapinna ja seina vahelise osa pindala. Korrutades selle pinnase mahukaaluga saame selle osa kaalu. Kui maapinnale mõjub vaadeldava lihkekiilu ulatuses mingi koormus, lisame selle pinnase kaalule. Saame lihkejoonele mõjuva jõu G. · Kanname selle jõu sobivas mõõtkavas abijoonele B-D alates punktist B. · Tõmbame selle jõu lõpust teise abisirgega paralleeljoone kuni lõikumiseni valitud lihkejoonega. Selle lõigu pikkus ongi otsitav seinale mõjuv jõud Pa. (muidugi samas mõõtkavas kui G). · Korrates seda toimingut mitmesuguste lihkejoontega, saame rea punkte lihkejoontel. · Ühendades need punktid kõveraga saame nn Culmani kõvera. · Tõmmates sellele kõverale puutuja, mis on paralleelne esimese abisirgega BD, saame suurima võimaliku survejõu ning sellele vastava lihkejoone asukoha.