seeläbi viis nende tegevus ökoloogilise katastroofini ja tsivilisatsiooni hukuni. Mitmed uuringud on näidanud, et saarel oli varem mets, kus võis leida ohtralt pöösaid, sõnajalgu ja kõrrelisi heintaimi. Katastroof viis väljasuremisele Tsiili veinipalmi, mis oli üks domineerivaim puu Lihavõttesaarel ja Toromiro puu, mis hävis täielikult 20. sajandil. Saar on ilmekas näide tsivilisatsiooni laastavast toimest keskkonnale. Saare ajaloo uurimine on näidanud, et saart asustanud hõimud on ajaloo jooksul hävitanud kunagi seda katnud palmisalud ja metsad ning seetõttu kaotanud võimaluse ehitada laevu ja paate ning sõita merele kalastama ja kontakti muu maailmaga. Ülerahvastatus ja toidu nappus on põhjustanud veriseid sõdasid saare hõimude vahel ning inimsöömist, põhjuseks see, et saareelanikud kaotasid mõtte valmistada kala õngi, et hankida süüa. Moai'd on Lihavõttesaare kaubamärgiks. Täpselt on moa'd tardunud
Lihavõttesaar 8.Klass Kuidas see avastati ? Rapa Nui avastas polüneesia pealik ja meresõitja Hotu Matu'a. Ta saabus saarele ühe või kahe kanuu ja oma suguvõsaga. On väidetud, et see juhtus 4. sajandil. Kuid viimasel ajal on tehtud ka uurimusi, mille järgi Rapa Nui asustati alles 1200. aasta paiku, mil algas massiline metsade maharaiumine. Euroopale avastas saare 5. aprillil 1722 hollandi maadeuurija Jakob Roggeveen. See juhtus lihavõtete ajal ja selle järgi nimetas ta saare Lihavõttesaareks Kultuur Saarel on palju üleelusuurusi inimkujusid ehk moaisid. Need on valmistatud monoliitidest. Algselt olid kujudel silmad ja "müts". Suurim neist asub "Paro" platool ja kaalub 82 tonni ning on 9,8 meetri kõrgune. On täpselt teadmata, mil moel nad oma asukohta viidi. Oletatavasti toimus see nööride ja puust rullide abil ning võis kaasa aidata metsade hävitamisele saarel. Eurooplaste saabumise ajaks olid rapanuilased jõudnud juba unustada, kuidas kujusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
