et teha see tarbijale meelepärasemaks või mõjutamaks selle maitse-, lõhna-, värvi-, säilitus- või muid omadusi E-AINETE SISALDUS · Äädikhape(E260) -kasutatakse happesuse regulaatorina, eesmärk on reguleerida õiget maitsetasakaalu leivas, samuti majoneesides, ketsupites, salatikastmetes ja köögivilja konservides · E450- emulgaatorid, happesuse regulaatorid, kergitusained, sekvestrandid, veesidujad, kasutatakse jahusegudes, lihatoodetes · Säilitusaine (E250)- pikendab toote säilivust ja stabiliseerib värvi ning pärsib ohtlike bakterite kasvu, valdavalt kasutatakse lihatoodetes · E471- rasvhapete mono- ja diglütseriidi kasutatakse toidus emulgaatorina ja stabilisaatorina, leidub jäätistes, margariinides, vahukreemides · E481- naatriumlaktülaadid- aine annab tootele pehmuse, kasutatakse jahuparendajana · E407- karrageeni kasutatakse toodetes paksendajana ja zeleeriva ainena ning
Nii 20-sajandi alguses oli avastatud lämmastiku toime liha värvusele, kuid antimikroobne toime omistati ikkagi tavalisele soolale Praegu kasuttakse nitriti rohkem kui nitraati, kuid nitrit on 10 korda nitraadist mürgisem. Nitraadi letaalne doos (suu kaudu) on kuni 800 mg/ inimese kehakaalu kohta ja nitritil on kuni 250 mg. Nitritite ja nitraatide hea soolamisvõime pärast võeti kasutusele need lihatoodete valmmistamiseks. Kuid Saksamaal 20-sajandi alguses nitriti liig lihatoodetes lõppes surmajuhtumitega. Pärast seda hakati seaduslikult reguleerima nitritite sisaldust värsketes ja valmistoodetes. Nitritit oli lubatud lisada ainult koos tavalise soolaga (sisaldus 0,5% ja mü 0,6%). Aga nitraate tohtis lisada otseselt puhtal kujul lihasegudele. Alates aastast 1982 hakati piirama ka nitraatide koguse (lisatav kogus 300-600 mg/kg ning jääk valmistootes 100-600 mg/kg.) Nitriti ja nitraati lisatava koguse piiramist hakati järgima ka Euroopas.
omadust. Antioksüdant E301 -Naatriumaskorbaat Toiduaine võib rikneda, kui halveneb selle maitse, välimus ning väheneb toiteväärtus. Tihti ei kaasne nende muutustega otsest ohtu tervisele, kuid inimesed ei taha selliseid toiduaineid osta. Tüüpiliseks näiteks on kooritud õunte ja kartulite tumenemine ja rasva rääsumine. Naatriumkarbonaat on antioksüdant, mis tagab toote värvi ja stabiilsuse ning hoiab ära toote rääsumise. Kasutatakse valdavalt lihatoodetes. Kõrvalmõjud: Kahjulikud toidu lisaainena. Eriti suured üleannustused võivad tekitada kõhulahtisust ja maoärritust. Üle 10 grammi päevas arvatakse tekitavat neerukive. Toiduvärv E120- karmiin (karmiinhape). Toidu lisaainetest on just toiduvärvid kutsunud esile kõige negatiivsema hoiaku. Nii mõnedki varem kasutatud toiduvärvid on osutunud ohtlikuks. Karmiin on punane toiduvärv. Seda kasutatakse tootele omase punaka värvuse andmiseks
Nitriti bakteritsiidset toimet tugevdab teiste mikroorganismide arengut takistavate võtete kasutamine. Madal ph; piimhappebakterite lisamine; madal temperatuur jne. Naatriumnitrit e. E 250 Nitrit ei ole inimorganismile tundmatu aine. Meie seedesüsteemis moodustuvad erinevad nitriti bakterid, mida tekib mitu korda rohkem kui lihatoodetest saadavat nitritit. Seepärast pole õige rääkida erilisest riskist, mida võib meile põhjustada lihatoodetes olev nitrit. Lihatööstuses kasutatava nitriti positiivsed omadused on: 1. Koos kuumtöötlemise ja soolaga tagab nitrit lihatoodetele vajaliku säilivusaja, eriti neile toodetele mida hoitakse (tahtlikult või tahtmata) jahutamata ruumis, kus toitu ohustavad erinevad bakterid. Nitrit on eriti tähtis inimesele eluohtliku Clostridium botulinum´i arengu ja toksiinide vastu kaitsva ainena. Nitriti omadust pärssida baktereid tugevdavad veelgi:
kergitusained (naatriumdifosfaat, naatriumvesinikkarbonaat). 10 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Nitraadid ja nitritid E249 KNO₂ E250 NaNO₂ E252 KNO₃ Kasutatakse lihale ja lihatoodetele punase (atraktiivse) välimuse andmiseks Nitrit pärsib botulismi tekitava bakteri (Clostridium botulinum) levikut Saksamaal 20-sajandi alguses nitriti liig lihatoodetes lõppes surmajuhtumitega. Pärast seda hakati seaduslikult reguleerima nitritite sisaldust värsketes ja valmistoodetes. Nitritit oli lubatud lisada ainult koos tavalise soolaga. Aga nitraate tohtis lisada otseselt puhtal kujul lihasegudele (nitraat muutub nitritiks bakterite tegevuse toimel). 11 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Nitraadid ja nitritid
astmaatikud, peavalu põdevad inimesed ja lapsed. Imikute ja väikelaste toitudes keelatud. Ei tohi anda alla 12 nädalastele lastele. Sink E-aine nr: E330 Nimetus: Sidrunhape Kasutusvaldkond:Lastetoidud, liha ja kala, saiakesed, salatikastmed, toiduõli, margariinid, joogid, toormahlad, mahlad, dzhemmid, jäätis. Mõju inimesele: Võib tekitada hammaste dentiinikihi defekte. E-aine nr:E316 Nimetus: Naatriumisoaskorbaat Kasutusvaldkond: Mitmetes maades võib kasutada õlides, lihatoodetes ja külmutatud kalas. Mõju inimesele: Pole teada. E-aine nr:E250 Nimetus: Naatriumnitrit Kasutusvaldkond:Vorsti-, liha valmistoidud, lihakonservid, ilma selleta oleks küpse liha värvus hallikas. Mõju inimesele: Võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme, peavalu. 3 Kanalihamaitselised kiirnuudlid E-aine nr: E621 Nimetus: Naatriumvesinikglutamaat
söömine rikub hambaid, kuid vähe teatakse riskidest nagu kroonilised haigused ja suhkrusõltuvus. Valget suhkrut tarbitakse nii teadlikult kui ka peidetud kujul. Seda sisaldub kõige rohkem magusates toitudes nagu: koogid, kommid, küpsised, jäätis, jogurtid, moosid. Samuti on suhkurt palju magustatud jookides, mida armastavad eriti lapsed. Kuid suhkurt sisaldub palju ka peidetud kujul nö ,,soolastes" toitudes, näiteks leivas, erinevates kastmetes, isegi lihatoodetes. Peamiseks probleemiks, mille toob kaasa valge suhkru liigtarbimine, on ülekaalulisus. Kui rasva- ja valgurikkad toidud tekitavad kiiresti täiskõhutunde, siis suhkrul see omadus puudub. Energiarohkuselt aga ületavad suhkrurikkad toidud kõvasti valgurikkaid toite. Näiteks peale 3 kanamuna söömist on kõht täis pikaks ajaks ja saadud kaloraaz väike, kuid magusast jäätisest nii lihtsalt täiskõhu tunne ei teki, samas saadud kalorite hulk on võrreldes valgurikaste
Liha snäk Parmesan cigar. · Lõhna ja maitseained · Stabilisaator ( di ja trifosfaat) Kasutusala: Piimapulber, jahud, liha, sulatatud juustud Omadused: Emulgaator, stabilisaator, happesuse regulaator, kergitusaine, sekvestrant, veesiduja. Kõrvalmõjud: Pole teada. Loomkatsetel tekitab suurtes kogustes rottidel neerukive. · Maitsetugevdajad ( Na glutamaat) · Antioksüdant( Na isoskarbaat) Kasutusala: Mitmetes maades võib kasutada õlides, lihatoodetes ja külmutatud kalas. Omadused: Antioksüdant. Kõrvalmõjud: Pole teada · Säilitusaine (Na nitrit) Kasutusala: Vorsti-, liha valmistoidud, lihakonservid, ilma selleta oleks küpse liha värvus hallikas. Omadused: Säilitus- ja värvaine. Kõrvalmõjud: Võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme, peavalu. Mõru sokolaad piparmünditäidisega Weinrich peppermint · Emulgaator(E400 kuni E499)algiinhape Kasutusala:
Soovitav päevane toidukordadest saadava toiduenergia jaotus oleks, et 20-25% moodustaks hommikusöök, 25-35% lõunasöök, 25-35% õhtusöök ning 5-30% vahepalad, mida peaks olema 1-3. Väga olulise tähtsusega on tarvitatava toidu kvaliteet ning selle vastavus meie organismi igapäevasele vajadusele. Asjata ei öelda, et inimene on see, mida ta sööb. Häid süsivesikuid saab näiteks aed- ja puuviljadest, marjandest ning täistera toodetest. Valgusisaldus on kõrge piima- ja lihatoodetes, kalas, munades ja kaunviljades. Ainult taimseid tooteid süües ei ole võimalik neid kõiki omandada. Rasva sisaldavad erinevad õlid, pähklid ning seemed ja kalad. Kui me sööme liiga palju, salvestab meie keha üleliigse, muudab selle rasvaks ning jaotab keha erinevatesse piirkondadesse. Kui me sööme aga liiga vähe, on meie organismil liiga vähe kütust. Ülekaalulisus võib viia mitme tõsiste haiguseni, näiteks vähi, diabeedi ja kõrge vererõhuni.
botulism, brutselloos, trihhinelloos, ehhinokokkoos jm) puhul, loetakse iga haigusjuht puhanguks. Listeria monocytogenes Listeeria bakter põhjustab listerioosi. Bakteri poolt põhjustatud nakkushaigus võib põhjustada veremürgitust, häireid siseorganite töös, meningiiti ehk ajukelme põletikku või seedetrakti häireid. Listerioos võib lõppeda ka surmaga. Saksamaal diagnoositakse igal aastal kuni 500 haigusjuhtu. Kus levib? Bakter pesitseb tooretes piima- ja lihatoodetes nagu toorjuust või vorstikesed, mida pole tootmises piisavalt kuumutatud. Bakter püsib elujõulisena ka vaakumpakendatud salatites ja suitsetatud kalas. Viimased teadaolevad toidud, kust listerioosi põhjustavat bakterit leiti, olid saastunud lõhe-tartar Hispaaniast, Belgia päritolu loomaliha ning toorjuust Prantsusmaalt. Kuidas ennetada? Inimesed, kel on nõrgenenud immuunsüsteem, kellel on mõni krooniline haigus, kes
on Aspergillus fumigates. Sümptomid on palavik, köha, valu rinnus või õhupuudus, mis esineb ka palju muid haigusi, nii diagnoos võib olla raske. Tavaliselt ainult patsientidel juba nõrgestatud immuunsüsteemiga või kes kannatavad muud kopsu tingimused on vastuvõtlikud. Penicillium- Ladina keelest pintsel. Ascomycetous'e perekonnast. Penicillium on olulise tähtsusega keskkonnas, toidu- ja ravimite tootmisel. Mitmed liigid Penicillium'id mängivad keskset rolli mitmesugustes juustu- ja lihatoodetes. Penicillium nalgiovense't kasutatakse, et parandada vorstide ja sinkide maitset, ning vältida kolonisatsiooni teiste hallitusseente ja bakteritega. Fusarium- On pärit suurest perekonnast. Kiuline seen,mis levib pinnases ja taimedes. Enamik liike on ohutud. Enamik liike on levinud troopilises ja subtroopilises valdkonnas mõned aga elavad mullas ja külmas kliimas. võib põhjustada mitmesuguseid infektsioone inimestel.
aasta lõpuni. Selle aja jooksul tehakse märki kandvatele toodetele pistelist järelkontrolli. Juhul, kui tarbija märkab märgistatud tootel tõsist kvaliteediviga, on tal võimalus pöörduda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poole, kes teostab kaebuse saanud tootele koheselt järelkontrolli ning informeerib juhtunust tootjat. 3 Aus kaup ELA liikmete sõnul annab märk garantii, et nende lihatoodetes pole kondilihamassi kasutatud. Märki tohivad kasutada vaid ELA liikmed. Märki Aus Kaup kasutavate lihatööstuste ühenduse andmetel hõlmavad kondilihamassita lihatooted Eesti lihaturust neljandiku. Ühenduse liikmes firmade toodetel kasutatakse märki Aus Kaup, mis kinnitab neis kondilihamassi mittekasutamist. Assotsiatsiooni järgmiseks peamiseks tegevussuunaks on lihatoodete kvaliteediklasside ametlik kehtestamine. Tarbijad peavad saama poes lihtsalt ja kiirelt
Kasutusala: Joogid, jahud, leivad, marja-, puuvilja- ja taimepooltooted, liha, lastetoidud. Omadused: C-vitamiin, sünteetiliselt valmistatud. Antioksüdant. Kõrvalmõjud: Puuduvad. Kahjulikud toidu lisaainena. Eriti suured üleannustused võivad tekitada kõhulahtisust ja maoärritust. Üle 10 grammi päevas arvatakse tekitavat neerukive. Tootes sisalduvad e-ained E316 - Naatriumisoaskorbaat Kasutusala: Mitmetes maades võib kasutada õlides, lihatoodetes ja külmutatud kalas. Omadused: Antioksüdant. Kõrvalmõjud: Pole teada Tootes sisalduvad e-ained E450 Difosfaat Kasutusala: Piimapulber, jahud, liha, sulatatud juustud Omadused: Emulgaator, stabilisaator, happesuse regulaator, kergitusaine, sekvestrant, veesiduja. Kõrvalmõjud: Pole teada. Loomkatsetel tekitab suurtes kogustes rottidel neerukive. Tootes sisalduvad e-ained E451 - Trifosfaat Kasutusala:
toiduainetesse vastavalt tehnoloogilisele vajadusele ja eeskirjadele riknemise pidurdamiseks, toiduaine välimuse, struktuuri, koostise ning omastatavuse parandamiseks. · Toidus kasutatavad lisaained erinevad nii keemilise koostise kui ka funktsionaalsete omaduste poolest. Selgitus: mis arv mida tähendab · Toiduvärvid: E 100E 180; neist sageli kasutatakse kurkumiiniE 100, kinoliinkollast E 104, karamelli E 150a · Säilitusained: E 200E 285, lihatoodetes on tuntud naatriumnitrit E 250 · Pakendusgaasid: E 290, E 938, E 939, E 941 · Antioksüdandid, happesuse regulaatorid: E 296E 385, E 500E 529, askorbiinhape ehk C-vitamiin E 300, sidrunhape E 330 · Paksendajad, stabilisaatorid: E 400E 418, agar E 406 · Magusained: E 420 sorbitool, mannitool E 421 · Niiskusesäilitaja: E 421 glütserool · Emulgaatorid: E 431E 495, fosfadiidhappe ammooniumsoolad E 442
Need sisaldavad keskmiselt seitset-kaheksat lisandit, suuremalt jaolt toiduvärve ja vahel ka magusaineid. Seejärel tulevad töödeldud lihatooted, võileivamäärded (nii kodu-kui välismaised) ja töödeldud piimatooted (kohukesed, jogurtid). Ilma lisaaineteta jäävad rea lõppu täisteraleib, piim ja külmutatud juurviljasegu. Kõige sagedamini tuleb vaadeldud toiduainetes ette maitsetugevdajana kasutatavat naatriumglutamaati E621. Seda leidub nii lihatoodetes, puljongis, krabipulkades, röstsaias, kiirnuudlites kui maitseainetes. Felix Kala koostatud "Toidu lisaainete välimääraja" järgi võib selle aine suurtes kogustes tarbimine tekitada allergikutel ja lastel niinimetatud Hiina restorani sündroomi: südame pekslemist, peavalu, peapööritust, punetust ja muud taolist. Aine on imiku- ja lastetoitudes keelatud ning alla 12nädalased lapsed ei tohiks seda üldse saada. Järgmised väga sagedased lisaained olid di- ja trifosfaadid (E450 ja E451)
veel põhjustada ka naha- ja limaskestade ärritust, migreeni, kõhuvalu, iiveldust, nägemishäireid, liigesevalu ning veel kõige selle otsa kahtlustatakse asovärve kantserogeensuses.(A.Erin, 2010) Säilitusained E200-299 Säilitusainete grupp on suurim, neid kasutatakse toidu säilitamiseks. Kuna pikeneb säilitusaeg, pikeneb ka müügiaeg. Nad pärsivad bakterite elutegevust ja pidurdavad pärmseente kasvu.Tuntud säilitusained on E249-252, nitrid ja nitraadid. Neid leidub lihatoodetes, eriti vorstides. Seedetraktis tekivad neist kahjulikud nitros(o)amiinid. Neid tekib ka toidu valmistamisel kõrgetel temperatuuridel, suitsetamisel ja praadimisel. Nitros(o)amiinidel on tõestatud seos eelkõige mao-, söögitoru-, ninaneelu- ja kusepõievähiga. Säilitusaied põhjustavad ka allergiaid, astmat ja ärrituvust ning neid leidub peaaegu igast poes müüdavast toidust. (A.Erin, 2010) Antioksüdandid E300-399
sööma. Lihatooted on kasulikud, sest nii lihas, siseelundites kui ka veretoodetes on organismile soodne aminohapete vahekord ja piisavalt on asendamatuid aminohappeid. Lihasaadustes on rikkalikult rauda, A- vitamiini ja B-rühma vitamiine. Lihast võivad loobuda täiskasvanud, mitte kunagi aga lapsed. Maksa soovitatakse süüa vaid mõni kord kuus, sest see sisaldab palju kolesterooli. Loomsetes toidurasvades ehk rasvases lihas ja teistes rasvarikastes lihatoodetes on palju küllastunud rasvhappeid, sellepärast ei ole nad suurtes kogustes soovitatavad. Ettevaatlik tuleb olla varjatud rasva sisaldavate toodete söömisega, sest näiteks vorstides, sinkides, viinerites, kotlettides ja pasteetides olev varjatud rasv võib oluliselt suurendada organismile mittevajamineva rasva kogust. Rasvasisaldust saab teada pakendi märgistust lugedes. Valida tuleks sellist liha, kus ei ole silmaga nähtavat rasva.
Omadused:Emulgaatorid, stabilisaatorid, sekvestrandid. Kõrvalmõjud:Pole teada. Sink ,,Actifit" E330 - Sidrunhape Kasutusala:Lastetoidud, liha ja kala, saiakesed, salatikastmed, toiduõli, margariinid, joogid, toormahlad, mahlad, dzhemmid, jäätis. Omadused:Happesuse regulaator, sekvestrant, emulgaator. Kõrvalmõjud:Võib tekitada hammaste dentiinikihi defekte. E316 - Naatriumisoaskorbaat Kasutusala:Mitmetes maades võib kasutada õlides, lihatoodetes ja külmutatud kalas. Omadused:Antioksüdant. Kõrvalmõjud:Pole teada. E250 - Naatriumnitrit Kasutusala:Vorsti-, liha valmistoidud, lihakonservid, ilma selleta oleks küpse liha värvus hallikas. Omadused:Säilitus- ja värvaine. Kõrvalmõjud:Võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme, peavalu. Teravad kanalihamaitselised kiirkeedunuudlid 9 E621 - Naatriumvesinikglutamaat
neis on. Lisaainete rohkuse poolest paistavad üsna ootuspäraselt silma: · värvilised joogid · maiustused Need sisaldavad keskmiselt seitset-kaheksat lisandit, suuremalt jaolt toiduvärve ja vahel ka magusaineid. Seejärel tulevad: · töödeldud lihatooted · võileivamäärded · töödeldud piimatooted (kohukesed, jogurtid) Kõige sagedamini tuleb vaadeldud toiduainetes ette maitsetugevdajana kasutatavat naatriumglutamaati E621. Seda leidub nii lihatoodetes, puljongis, krabipulkades, röstsaias, kiirnuudlites kui maitseainetes. 14
inimestele. ● Eelkõige võivad nakatuda haigestunud loomadega kokku puutuvad inimesed, näiteks loomafarmide ja tapamajade või lihatöötlemisettevõtete töötajad, talupidajad, loomaarstid. ● Haigete loomade liha või piima tarbides nakatutakse harvem, sest neid üldjuhul kuumtöödeldakse. ● Haigustekitaja viirus säilib looma karvadel kuni 4 nädalat, riietel kuni 3,5 kuud, piimas toatemperatuuril 105 päeva, külmkapis 912 päeva, võis 425 päeva, lihatoodetes kuni 50 päeva. ● Viirus hävib piima keetmisel 5 minutiga, pastöriseerimisel 30 minutiga. ● 1982. aasta suu- ja sõrataudi epideemia ajal põdesid paljud Eesti loomaarstid selle tõve läbi. ● Kui loomad haigestuvad, on tegemist taudiga, kui inimesed, siis tõvega. ● Inimestel esinev suu- ja sõratõbi on sõralistelt loomadelt üle kandunud viirushaigus, mida iseloomustab limaskestade ning kämmalde ja jalalabade naha kahjustus.
juba pikemat aega lisatud asendamatut aminohapet lüsiini. Ka vastupidine protsess - taimsete valkude lisamine loomsetele toiduainetele - on küllaltki tuntud. Taimsetest valkudest on sojaoavalk oma koostiselt kõige lähedasem lihavalgule. Sojavalgu kasutamise traditsioon pärineb Aasiast. Jaapanis ja Hiinas lisati sojavalku juba ammu nii liha-, kala- kui ka pagaritoodetele. Viimastel aastakümnetel on sojavalgu kasutamine hoogustunud kõikjal maailmas. Sojavalkudega asendatakse osa lihast lihatoodetes, näiteks, keeduvorstides, lihakonservides, pasteetides jne. Samuti lisatakse sojavalku mitmesugustele kastmetele, pagari- ja kondiitritoodetele ning toitesegudele. Tarbija seisukohalt on siiski väga oluline teada, kas toode sisaldab sojavalku või mitte. Probleemiks osutub see just nendele inimestele, kes on sojavalgu suhtes allergilised. Miks siis üldse sojavalku kasutatakse? Sojavalk rikastab taimse päritoluga toiduaineid ning võimaldab olulist loomse valgu kokkuhoidu lihatoodetes.
eriti aspiriini mittetaluvatel inimestel. Asorubiin ehk karmoisiin (E122) punane värv, mida kasutatakse karastusjookides ja maiustustes. Amarant (E123) punakaspruun värv, kasutatakse Joonis 4 Asopunane. maiustustes, moosides, kondiitritoodetes. [12] Uuskosenill ehk erkpunane 4R ehk Ponceau 4R (E 124) punane asovärv. On väidetud, et omab kantseorgeenset toimet. Punane 2G (E128) punane asovärv, mida kasutatakse peamiselt lihatoodetes. Võib organismis tekitada toksilisi ühendeid, mis pärsivad hemoglobiini moodustumist. Võlupunane AC (E129) kasutatakse magustoitudes ja maiustustes, ka kosmeetikatoodetes. Patentsinine V (E131) sinine värvaine, mis võib tekitada allergilist reaktsiooni. Briljantmust (E151) must värvaine, mida kasutatakse maiustustes, kastmetes jm. Pruun FK 4 (E154) erinevates värvainetest koosnev pruun värv, mida kasutatakse kalatoodetes.
grammi päevas arvatakse tekitavat neerukive E316 Naatriumisoaskorb Antioksüdandid Mitmetes maades võib ei teata aat kasutada õlides, lihatoodetes ja külmutatud kalas E325 Naatriumlaktaat Piimhappe soolad. Vorstid, saiakesed, Võib tekitada Anti-oksüdandi puuvilja - ja sümptomeid võimendajad. marjatooted, laktointolerantsi maiustused põdevatel inimestel.
Kusihape Fe2+ siduja, O2· kõrvaldaja Tsitraat raua ja vase-ioonide siduja Lazaroidid sünt steroidid raua sidumiseks SOD jäljendajad - , O2· kõrvaldajad (Ensüümi ei saa ravimina kasutada, sest ta on rakumembraanile läbimatu, selle asemele on sünteesitud vaske sisaldavaid metallorgaanilisi komleksühendeid.) NB! Vitamiinide kasutamine lisaainetena: tokoferoolid ja karoteen rasvades, askorbaadid koos nitritetega lihatoodetes, askorbaat pidurdab nitrosoamiinide teket Vitamiin P bioflavanoidid, taimsed fenoolid kui kaitse mikroorg., seenhaiguste vastu. Vitamiin E söötmine sigadele või veistele (~20 korda üle normi) parandab nende liha kvaliteeti: värvust ja lipiidide stabiilsust. · E takistab Mb ja/või oksü-Mb oksüdeerumist metmüoglobiiniks värvuse stabiilsus suureneb · E vähendab lipiidide peroksüdatsiooni
Lämmastikushape laguneb ka toatemperatuuril: // 3HNO2 HNO3 + 2NO + H2O Lämmastikushappe sooli nimetataks nitrititeks, mis sarnaselt nitraaditele, on valged tahked kristalsed vees lahustuvad ained. Kuumutamisel muutuvad nitritid ebastabiilseteks ja lagunevad (sulada võivad vaid leelismetallide nitritid). Sõltuvalt keskkonnatingimustest võivad nad olla redutseerijad või oksüdeerijad. Argielus kasutatakse palju kaaliumnitritit ja naatriumnitritit toidulisandina lihatoodetes roiskumise takistamiseks. Lisaks kasutatakse veel nitriteid mitmete ainete süntesimiseks ja tootmiseks, kummi- ja tekstiilitööstuses jm. Tähelepanuvääriv on see, et nitritid on ligi 10 korda mürgisemad nitraatidest ning nende kogunemisel organismi võivad nad muutuda kantserogeenseteks ehk vähkitekitavateks ühenditeks. Eriti nad kahjustavad vere punaliblesid ja hemoglobiini. Lämmastikväetiste plussid ja miinused
Varjatult võib naatriumi sisalduda järgmistes toiduainetes: naatriumkaseinaadina (kohvivalgendajates, vorstitoodetes, kunstkreemides ja vahutudes); naatriumvesinikkarbonaadina (juuretistes, küpsetuspulbris); naatriumglutamaadina (puljongikuubikutes ja muudes maitseparandajates, valmistoodetes ja valmiskastmetes); naatriumsulfitina (kaitseb puuvilju tumenemise eest ja hoiab ära nende kuivatamisel maitse kadumise); naatriumnitraadi, -nitriti, -fosfaadina (lihatoodetes, juustudes); sahhariinina (kunstliku magusainena). Naatriumivaegust esineb harva ja see saab tekkida ainult ülemäärase kõhulahtisuse, oksendamise, pideva soolavaese vee (allikavee) tarbimise ja higistamisega. Naatriumivaeguse tunnusteks on kehakaalu langus, isutus, oksendamine, gaasi kuhjumine soolestikus, lihaskrambid, reumaatilised nähud jm. Naatrium imendub organismis kergesti maost ja peensoolest ning imendusmist soodustavad D- vitamiin, kaalium ja kloor
rakkude koostisesse, suuremal määral on neid ka närvikoes ja ajurakkudes. Kolesterool on vajalik, et sünteesida sapphapet, suguhormoone ning D-vitamiini. Rasvad koosnevad erinevatest rasvhapetest: küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata. Küllastunud rasvhapped on ülekaalus loomsetes rasvades ja mono- ning polüküllastumata rasvhapped on aga ülekaalus enamikus taimsetes rasvades. Küllastunud rasvhapped on näiteks võis, juustus, lihatoodetes ja kondiitritoodetes. Monoküllastumata rasvhappeid leidub oliivides, rapsiseemnetes ja pähklites. Polüküllastunud rasvhapped on lõhes, heeringas, pähklites, maisis ja päevalilleseemnetes. (Portaal Toitumine. Rasvad) 4.2 Rasvade tarbimine Rasvad peaksid kogu energiavajadusest moodustama 20-30 %. Saavutusvõime paranemiseks ei tohi rasvu tarbida alla 20% kogu energiavajadusest. Rasv on
pikaajalisel kala tarbimisel 4 või enam portsjonit nädalas ületatakse saasteainete lubatud piirmäärad. Rasedad ei tohiks tarbida üle 2 portsjoni/nädalas. Limiiti ei kehti valge kala osas, saasteaineid minimaalselt . Norra – rõhutatakse tervisekasu 2-3 x nädalas tarbimisel, väh. 200g rasvast kala. Tervisekasu kala tarbimisest ületab võimalikud riskid, arvestades praegusi saastumismäärasid LASTELE: Eelistada valget, magevee kala Nitritid (E249 ja E250) lihatoodetes säilitusainetena, värvus ja maitse. PLUSSID -mikroorganismide kasvu pärssiv mõju, hoitakse ära toidumürgitusi tekitavate mikroorganismide arvu, eelkõige Clostridium botulinumi, kasv. Ületarbimine- hapniku sidumisvõime, nitroosoõhendid ja vähirisk. Nitritiooni päevane ohutu kogus ADI 0,07 mg kehakaalu kg kohta päevas. Lapsed saavad; viinerid sardellid, keeduvorst, lihatooted. ADI arvust enam nitriteid 3% uuritud lastest. Rohkem oli ületamisi 1-2aastaste
juba pikemat aega lisatud asendamatut aminohapet lüsiini. Ka vastupidine protsess - taimsete valkude lisamine loomsetele toiduainetele - on küllaltki tuntud. Taimsetest valkudest on sojaoavalk oma koostiselt kõige lähedasem lihavalgule. Sojavalgu kasutamise traditsioon pärineb Aasiast. Jaapanis ja Hiinas lisati sojavalku juba ammu nii liha-, kala- kui ka pagaritoodetele. Viimastel aastakümnetel on sojavalgu kasutamine hoogustunud kõikjal maailmas. Sojavalkudega asendatakse osa lihast lihatoodetes, näiteks, keeduvorstides, lihakonservides, pasteetides jne. Samuti lisatakse sojavalku mitmesugustele kastmetele, pagari- ja kondiitritoodetele ning toitesegudele. Tarbija seisukohalt on siiski väga oluline teada, kas toode sisaldab sojavalku või mitte. Probleemiks osutub see just nendele inimestele, kes on sojavalgu suhtes allergilised. Miks siis üldse sojavalku kasutatakse? Sojavalk rikastab taimse päritoluga toiduaineid ning võimaldab olulist loomse valgu kokkuhoidu lihatoodetes.
annaabi.ee 
