Kriitiline olukord sundis Stalini järgset uut võimu tegema radikaalseid muudatusi põllumajanduse osas: alandati saaduste kohustuslikke müüginorme, vähendati makse ja hakati kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas. Ümberkorraldused parandasid mõnevõrra rahva olukorda ning algas põllumajanduse vaevaline toibumine. Taastumine toimus tasapidi, näiteks teraviljasaak jõudis sõjaeelse tasemini alles kümne aasta pärast. Sarnane oli olukord piima- ja lihatoodanguga. Kahjumit tekitas aga N. Hrustsov, kes katsetas maisi kasvatust, kartuli ruutpesitsi panekut jm. 1960. aastal hakkasid tekkima spatsialiseerunud majandid, millega seoses mindi üle mingi kindla saaduse tootmisele. Esimeseks spatsialiseerujaks oli linnukasvatus, mille järgi tulid piimakarjandus ja seakasvatus. Oli märgata majanduse ja maaelanike elu paranemist, kuid peagi sai näha ka negatiivseid külgi: põllud ja maad olid ülekoormatud ning keskkonna olukord oli halvenemas.
või ravimiresidentsusgeenide horisontaalne looduslik ülekanne. Tootmiseks soovitatud taimedel neid kahjulikke mõjusid siiani veel kindlalt tõestatuna pole avastatud. Transgeensed taimed: Suurenenud vastupanuvõime kahjuritele Viljade säilivusaja pikenemine (tomat). “kuldne riis” toodab β-karoteeni. On suurendatud riisi toiteväärtust. Tõuaretus. Koduloomade tõuaretuses saadakse klassikaliselt suurema muna- piima- või lihatoodanguga tõuge. Tõuaretusse tõi pöörde kunstliku seemendamise massiline rakendamine, mis võimaldas hakata jälgima tõuaretuse kulgu. Isaslooma sperma kogumisel ja külmutamisel saab seda kasutada tuhandeteks seemendusteks. Järgmisele tasemele jõudis tõuaretus aga loodete siirdamise metoodi väljatöötamisega, mis võimaldab lühikese ajaga kasi välja vahetada või luua kiiresti uus kari. Järgmine tase võib saabuda transgeensete ja kloonitud loomade kasutamisega. Siiani on nende
Sordiaretuse teel on saadud näiteks hübriidne mais, mille saagikus on võrreldes algsega tõusnud ligi 250%. Nisu puhul on aretatud stressikindlamaid sorte, mis on sobivad kasvatamiseks just paljudes kohtades arengumaades. Palju aretustööd on tehtud tomatitega, mille tulemusena varieeruvad viljad nii suuruselt, värvuselt kui ka kujult. Koduloomade tõuaretuse teel on püütud saada näiteks suurema piima- või lihatoodanguga loomi. Tänu kunstlikule seemendamisele saab ühe häid järglasi andva isase spermat koguda ja külmutada, et seda jätkuks tuhandeteks viljastamiseks. Transgeensed organismid Transgeensetel taimede ja loomade konstrueerimisel on 3 põhilist eesmärki:: 1. Soovitavate tunnuste lisamine või võimendamine kultuurtaimedel ja koduloomadel. 2. Huvipakkuva produkti tootmine taimes või loomas. 3. Transgeensete organismide konstrueerimine eesmärgiga uurida bioloogiliste protsesside toimumise
Sordiaretuse teel on saadud näiteks hübriidne mais, mille saagikus on võrreldes algsega tõusnud ligi 250%. Nisu puhul on aretatud stressikindlamaid sorte, mis on sobivad kasvatamiseks just paljudes kohtades arengumaades. Palju aretustööd on tehtud tomatitega, mille tulemusena varieeruvad viljad nii suuruselt, värvuselt kui ka kujult. Koduloomade tõuaretuse teel on püütud saada näiteks suurema piima- või lihatoodanguga loomi. Tänu kunstlikule seemendamisele saab ühe häid järglasi andva isase spermat koguda ja külmutada, et seda jätkuks tuhandeteks viljastamiseks. Transgeensed organismid Transgeensetel taimede ja loomade konstrueerimisel on 3 põhilist eesmärki:: 1. Soovitavate tunnuste lisamine või võimendamine kultuurtaimedel ja koduloomadel. 2. Huvipakkuva produkti tootmine taimes või loomas. 3
annaabi.ee 
