Benedictus elas mitmetes kloostrites, rahulolematu nende korralduses, elas veidi aega lihasureliku (füüsiliste vajaduste ekstreemse miinimumini viija) eremiidina, ning seejärel lõi oma kloostri. Tähtsamaiks kujunes 529 aastal rajatus Monte Cassino klooster Roomast paarsada kilomeetrit idasse. Benedictus kirjutas oma munkadele vaga ühiselu tarvis õpetuse: Alandlikkuse ja distsipliini austamine Äärmusliku lihasuretamise miinimumini viimine Isekusest ja isiklikest omanditest lahtiütlemine Ainiti abtile ehk kloostriülemale allumine Valitud kloostri juurde jäämine elu lõpuni Päevasel ja öisel jumalateenistusel osalemine (Opus dei lad. k Jumala töö) Kogukonna ülalpidamine ning enese harimine Paavst Gregorius Suur oli Benedictus 'e reeglite soovitaja, ning kuulutas ta pühakuks
Käsitööliste jaoks fransisklaste klooster. Nunnadele Strasbourgis üks aadellik klooster, 10 patriitsidele mõeldud kloostrit. Alamatele naistele begiinide klooster. Seisuseteadlikkus. Vara ja kõrgkeskajal domineerisid benediktlased. Kõrgkeskajal (alates 13. saj) kerjusmungaordud ja vaesuse ideaal. Kloostrid tekkisid Lähis Ida asutustest. Et organiseerida tehti reeglid. Püha Nursia Benedictuse reegel ehk benediktiini reegel. Montecasino 529. Töö kui lihasuretamise vahend. Askeesi ei toetanud, palve ja töö. Kloostri eesotsas abt (abba- isa). Kloostri kogukonna eesmärk tagada iseenda lunastus samas teenida teisi. Põhiline osa munkadest pole preestrid. Benedictlased põhilised kirjasõna kandjad (koolid, kirjutasid tekste ümber). Nende hulgast tekkis Cluny liikumine, seegi benediktiini reegelitega. Olulisel kohal Püha Columbanuse kloostri reegel (Iiri munk Bobbio). Cluny paljude kloostrite emaklooster kongregatsioon moodustus. Exemitsio
annaabi.ee 
