Kala varustavad mürgiga mereveest pärit sümbiontsed bakterid. Kasvatades kalu vangistuses ja sellises keskkonnas, kus toksiine tootvad bakterid puuduvad, saadakse ka mürgitud kerakalad, mis maitselt nende mürgistele suguvendadele millegi poolest alla ei jää. Kalade endi rakud toksiini mõjule ei allu, sest neil esineb valgulises membraantransporteris mutatsioonist tingitud muutus, mis teeb nad mürgi suhtes tundetuks. Toksiini toimel kujuneb kiiresti lihastalitluse blokaad, mis esmalt väljendub keele ja suupiirkonna tuimuse ja tundetusena, hiljem areneb välja erinevate kehapiirkondade osaline halvatus, ning traagilistel juhtudel saabub surm kas lämbumise või südametalitlushäirete tagajärjel. (Kokassaar, 2012) Ravi koosneb tavaliselt pidevast järelvalvest ja hoolitsusest ning samuti maoloputusest. 7 5 KERAKALA TOIDUNA
ajukoore motoorsetele aladele talamuse kaudu. Peamised funktsioonid: visuaalse ja akustilise informatsiooni töötlemine koos keskajuga, lihaste talitluse regulatsioon (koos primaarse motokorteksi, põhimikutuumade, kesk- ja väikeajuga), meeleoluseisundite ja emotsioonide regulatsioon koos prefrontaalkorteksi ja limbilise süsteemiga. · Hüpotalamus autonoomne regulatsioon, endokriinsüsteemi kontroll, lihastalitluse regulatsioon, termoregul, toitumise ja emotsioonide regulatsioon, une/ärkveloleku regulatsioon. · Epitalamus (paikneb talamusest tagapool ja üleval), koosneb ratsmetuumast erinevate lõhnade infotöötlus + lõhna mõju emotsionaalsele käitumisele + siseelundite talitlus seotud lõhnadega; ja epifüüsist endokriinnääre mis reguleerib 1) inimese ealist arengut 2)ärkveloleku ja unetsüklid (melatoniin).
valgeolluse juhteteid, mis suunavad aks pot KNS ühest osast teise. Hallollus moodustab seljaaju tsentraalse osa, samuti peaaju pindmise kihi- suuraju koore. Aju sisemuses on teisigi hallaine kogumeid , mida nim tuumadeks. Närvirakkude kehade kogumeid perifeerseses närvisüst (PNS) nim ganglioniteks 3 Refleksid. Refleksi mõiste. (2.3.1) 4 Refleks - lühiajaline lihastalitluse muutus, mille põhjustab teatud ärritaja. KNSi talitluse aluseks. Organismi vastusreaktsioon välis- või sise keskkonna äriitajatele. Refleksikaar kui närvisüsteemi funktsionaalne üksus. (2.3.2) refleksikaar – mööda seda liigub refleks NSis, mood sensoorsetest neuronitest ja alfamotoneuronitest, mille vahel on sünaps reflektoorsete reaktsioonide morfoloogiline substraat refleksikaar kujutab
kuulmine), kuklasagar (visuaalse info vastuvõtt ja töötlemine) Suurajukoor suuraju poolkerade välimine õhuke hallainekiht. Koosneb närvirakkudest ja gliiarakkudest. Talamus kogu sensoorne info läbib omal teels suuraju koorde talamuse (nägemine, kuulmine). Lihastalitlus, meeleoluseisundid, visuaalne ja akustiline info. Hüpotalamus autonoomne regulatsioon, endokriinsüsteemi kontroll,lihastalitluse regualtsioon, termoregulatsioon, toitumine regulatsioon, emotsioonide ja une/ärkveloleku regulatsioon. Epitalamus hormoon produktsioon, reguleerib ealist arengut, ärkvelolek/uni, lõhnade tajumine. Suuraju poolkerade koor primaarsed alad (perifeersed struktuurid, signaalide vastuvõtt, lihase talitluse kontroll), sekundaarsed alad (analüüsivad retseptoritelt saabuvaid signaale, programmeerivad lihaste talitlust), tertsiaarsed alad (kõrgenad analüüsi ja sünteesi protsessid)
ja külgsuunas. Lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosa suurnunenud või vähenenud loomulikke kumerusi, samuti külgkõverdusi nimetatakse rühivigadeks. 3.1.1. Sundasend Tihti peavad inimesed igapäevtöös taluma suuri füüsilisi koormusi. Kestval või korduval toimimisel tekivad kudedes muutused, mis tulevad ilmsiks alles mõne aja pärast. Kutsekahjustuste puhul tekib lihastes alguses ebamugavustunne, väsimus, valu ning vähene lihastalitluse häire. Hiljem ilmnevad juba ka orgaanilised muutused. Tööst põhjustatud luu- ja lihaskonna haiguste kliiniliste tunnused on närvivalud, kaela- ja seljavalud, lihasvalud, liiges- ja kõõlusvalud. Füüsilisest ülekoormusest põhjustatud kutsehaigusi tuleb ette nt ehitajatel, laadijatel, remondilukkseppadel, krohvijatel, kaevuritel ja metsatöölistel. · Tüüpilised vead töötamisel: töötamine ettekummardatud sundasendis, korduv
(aktsioonipotentsiaali juhtimise võime sõltub aksoni ehitusest) Neurolemmotsüüdid e Schwanni rakud on neurogliia rakud perif NS, kus nad mood aksonite müeliinkesta. Erinevalt oligodendrotsüütidest mood iga neurolemmotsüüt müeliinkesta ainult ühe aksoni kindla ulatusega lõigu ümber. Satelliitrakud on spetsialiseerunud neurolemmotsüüdid, mis ümbritsevad neuronite rakukehasid ganglionites. Toesefunkts ja toitainete vahendamise funkts. REFLEKSID refleks lühiajaline lihastalitluse muutus, mille põhjustab teatud ärritaja refleksikaar mööda seda liigub refleks NSis, mood sensoorsetest neuronitest ja alfamotoneuronitest, mille vahel on sünaps reflektoorsete reaktsioonide morfoloogiline substraat refleksikaar kujutab endast teed, mida mööda erutus närviimpulsside kujul ärrituse kohast kuni vastusreaktsioonini andva organini kulgeb. *tingimatud e. kaasasündinud (käe äratõmbamine torke puhul) *tingitud e. elu jooksul omandatud
refleksides ja sellele vastavalt on nende aferentsed kiud antud refleksikaare aferentseks teeks. Afaretnsed närvikiud toovad infot refleksikeskusesse. Eferentseks teeks on kas motoorsed aksonid või autonoomse närvisüsteemi postganglionaarsed kiud, efektoriteks võivad olla skeletimuskulatuur, silelihased, süda või näärmed. Eferentsed närvikiud juhivad informatsiooni kaugemale. Motoorses talitluses on refleks defineeritud kui suhteliselt lihtne ja lühiajaline lihastalitluse muutus, mille põhjustab teatud ärriti korduvalt, tahtest sõltumatult samasugusena, ent mitte tingimata täpselt samana. Refleks liigub närvisüsteemis mööda refleksikaart. Lihtsamate lihasreflekside refleksikaared moodustuvad ainult sensoorsetest neuronitest ja alfamotoneuronist, mille vahel on refleksikaare ainus sünaps (monosünaptiline refleks). Nende vahel võib siiski olla palju vahe- ehk interneuroneid ja mitu sünapsi (polüsünaptiline refleks).
annaabi.ee 
