Võivad tekkida väsimusmurrud. Vigastustele võib viia ka liialt tugev ja ebasobivate harjutustega treening, mis esmalt põhjustab lihaskanguse tekke. Lihaskangus tekib tavaliselt 1-2 päeva pärast koormust, on sel ajal kõige tugevam ja annab siis järgi. Lihased on kanged, jäigad ja justkui turses, tundlikud ja valulikud. Lihaskanguse tekkepõhjuseks on valdavalt lihaste ülekoormus. Sageli tekib ka siis kui lihased pole ammu koormust saanud või kui kasutatakse uusi harjutusi. Lihasseisundit kõigil tasanditel aitab hinnata kreatiinkinaasi määramine veres, mis tänapäeval spordis on väga levinud. Jõutreeningu järgselt tuleks kindlasti lõdvestada sörkjooks, venitused jm. Üldised soovitused lihasjõu arendamisel: · jõudu arendada aastaringselt, · arendada kõiki tähtsamaid lihasrühmi, · kergemaid jõuharjutusi teha iga päev, · teha harjutusi pidevate kordustena ja seeriatena; · jõuharjutuste vahel teha lõdvestus- ja venitusharjutusi,
*kusihape, *uurea ehk kusiaine iseloomustab organismi üldväsimust. Toodetakse maksas, valkude lagunemisest põhjustatud uurea tõus veres paari päeva jooksul alaneb. Uurea tase veres sõltub eelkõige toiduga saadava valgu hulgast ja valkude sünteesi ning lagundamise tasakaalust. määrat hommikul 5-7 mmol/l, üle 9 mmol/l ületreening * kretiniinkinaas (CK) ensüüm, mis osaleb ADP fosforüülimises ATP-ks, iseloomustab lihasseisundit, CK kogus veres suureneb koormusest tingitud ülekoormuse ja lihaskahjustuse korral. CK tõus eriti väljendunud ekstsentriline koormuse korral; normväärtused spordis: N 120U/l, M 200U/l * ferritiin iseloomustab kaudselt organismi hapnikutranspordi süsteemi võimsust. Ferritiini määramist peetakse üheks parimaks rauapuudusaneemia testiks. Ferritiini kontsentratsiooni languse põhjuseks on rauavaegus ja rauadepoode tühjenemine
annaabi.ee 
