MAKROMINERAALID KALTSIUM soovitatav ööpäevane kogus RDA -10aastasel 900mg, 11-24a 1100-1300mg. Ülempiir -1500mg Organismis on kaltsiumi luudes, hammastes, pehmetes kudedes. Ta osaleb lihaskontraktsioonis, hüübimisprotsessis, neurottransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, vitamiin D metabolismis, membraanide läbitavuse funktsioonis, vere osmootse rõhu tagamises jne. Kaltsiumi allikad: Piimatoodetest - on palju kuid imendub sellest vaid ~30%. Lihatooted, kalad. Taimed aeduba, rooskapsas, petersell, kaalikas. Kaltsiumi imendumist: soodustavad: happeline keskkond, vitamiin D ja C, laktoos, magneesium, fosfor, mangaan,
Makro- ja mikromolekulid. Kaltsium. Osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissionis, ensüümide aktiveerimises, vit D metabolismis, signaali-ülekandes. RDA 800...1000 mg Allikad piimatooded, luhatooded, kala, taimsed produktid. Imendumine toimub peensooles ja jämesooles. Imendumist soodustab happeline kkond, vit D, Mg, P, mangaan, küllastamata rasvhaped, raud, laktoos. Takistab: oksaalhape (taimedest), fütaanhape, kiudainete rohkus (nt. Taimed), ravimid (cimetidin, omeprasool, antatsiidid). Defitsiidid kliinilised markerid:
B) passiivkaitse, samastub teatud määral struktuurse funktsiooniga (nt. nahavalgud, juuste, küüniste, villa valgud jt). Kaitsefunktsiooni omava raku näiteks võib tuua fibrinogeeni, mis ringleb veres ja on põhiaineks vereklombi tekkimiseks verehüübimisprotsessis. Joonisel 4.5. on näha fibrinogeeni struktuurimudelit. (Zilmer jt 2001). Joonis 4.5. 13 4.7. Kontraktsioonifunktsioon: keemilise energia kasutamine valkude abil lihaskontraktsioonis ja selle läbiviimine. Kontraktsioonifunktsiooni omavaks valguks on näiteks müosiin eukarüootilistes kudedes. Müosiin on vastutav tegevuse põhiste liigutuste üle. Müosiini mudel joonisel 4.6. (Zilmer jt 2001). Joonis 4.6. 4.8. Retseptoorne funktsioon: valk on retseptorite baasstruktuuriks ja spetsiifilisuse aluseks. Näiteks retseptorvalk rodopsiin osaleb nägemisaistingu tekkes (Zilmer jt 2001). Joonis 4.7. 14 4.9
Kalaõlid -Kalaõlid sisaldavad küllastamata rasvhappeid. Oomega-rasvhapped aitavad ennetada südame- veresoonkonna haigusi, vähendavad tromboosiohtu ning leevendavad põletikulisi protsesse. Eriti head oomega-3 rasvhapete allikad on lõhelised, skumbria ja heeringas. Küüslauk (Allium sativum) - Vere kolesteroolitaseme langetamine, immuunsüsteemi tugevdamine. 2. Kaltsium oluline luukoe ülesehitamisel ja lihaskontraktsioonis. Defitsiidi korral krambid, liigeste valulikkus, jalalihaste jõu nõrgenemine, kasvuhäired. Sügava defitsiidi korral tekivad kergesti luumurrud. Magneesium oluline luukoe ülesehitamisel ja lihaste lõõgastumisel. Defitsiidi korral lihasvärinad, lihasnõrkus. Sügava defitsiidi korral risk krampide tekkeks. Vitamiin D ja C- oluline Ca ja P imendumises organismi ja kudedesse ja sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks.
on vajalikud paljude organite tegevuses. Naatriumi saame keedusoolast ja varjatud kujul ka pagaritoodetest, juustust, vorstist, margariinist jne (peamiselt loomsest toidust). Kaaliumi saame puu-, juur- ja kaunviljadest. Liigne soola tarbimine tõstab vererõhku. Ca (kaltsium) - osaleb luukoe moodustamises ja on hammaste koostises. On eeskätt loomne element. Ülesanded: läheb raskesti lahustuvate sooladena luukoe koostisesse; on osmoregulaator ja vereelektrolüüt; osaleb lihaskontraktsioonis ja vajalik vere hüübimisel. Taimede puhul Ca-pektaadid lähevad vahelamelli koostisesse (sellest kujunevad kestad). Kaltsiumi saab piimast ja piimatoodetest, kalast ja osade taimede lehtedest. Mg (magneesium) – nii loomades kui taimedes. Ülesanded: rasklahustuvate sooladena luukoe koostises; paljude ensüümide aktivaator (just nende jaoks, mis kindlustavad fosfaatrühma ülekande);
on vajalikud paljude organite tegevuses. Naatriumi saame keedusoolast ja varjatud kujul ka pagaritoodetest, juustust, vorstist, margariinist jne (peamiselt loomsest toidust). Kaaliumi saame puu-, juur- ja kaunviljadest. Liigne soola tarbimine tõstab vererõhku. Ca (kaltsium) - osaleb luukoe moodustamises ja on hammaste koostises. On eeskätt loomne element. Ülesanded: läheb raskesti lahustuvate sooladena luukoe koostisesse; on osmoregulaator ja vereelektrolüüt; osaleb lihaskontraktsioonis ja vajalik vere hüübimisel. Taimede puhul Ca-pektaadid lähevad vahelamelli koostisesse (sellest kujunevad kestad). Kaltsiumi saab piimast ja piimatoodetest, kalast ja osade taimede lehtedest. Mg (magneesium) nii loomades kui taimedes. Ülesanded: rasklahustuvate sooladena luukoe koostises; paljude ensüümide aktivaator (just nende jaoks, mis kindlustavad fosfaatrühma ülekande); vajalik ribosoomide ehitusüksuste seostumiseks ning molekuli bioloogilise protsessi läbiviimiseks.
on vajalikud paljude organite tegevuses. Naatriumi saame keedusoolast ja varjatud kujul ka pagaritoodetest, juustust, vorstist, margariinist jne (peamiselt loomsest toidust). Kaaliumi saame puu-, juur- ja kaunviljadest. Liigne soola tarbimine tõstab vererõhku. Ca (kaltsium) - osaleb luukoe moodustamises ja on hammaste koostises. On eeskätt loomne element. Ülesanded: läheb raskesti lahustuvate sooladena luukoe koostisesse; on osmoregulaator ja vereelektrolüüt; osaleb lihaskontraktsioonis ja vajalik vere hüübimisel. Taimede puhul Ca-pektaadid lähevad vahelamelli koostisesse (sellest kujunevad kestad). Kaltsiumi saab piimast ja piimatoodetest, kalast ja osade taimede lehtedest. Mg (magneesium) nii loomades kui taimedes. Ülesanded: rasklahustuvate sooladena luukoe koostises; paljude ensüümide aktivaator (just nende jaoks, mis kindlustavad fosfaatrühma ülekande); vajalik ribosoomide ehitusüksuste seostumiseks ning molekuli bioloogilise protsessi läbiviimiseks.
Füsioloogia - närvisüsteem 1. Erutuvus - elusorganismide põhiomadus; rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse Erutus talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaskontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Ta tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne muutumine) ehk siis tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes? Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon; muutuvad elektrilised potensiaalid.
(70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 1 - 1,2 kg kaltsiumi. Ööpäevane vajadus 1000-1300mg.). Esineb kahes vormis: · Lahustumatu kaltsiumfosfaat (99%) luudes ja hammastes · Ioonne kaltsium (Ca2+) (Ioonsest kaltsiumist 50% on seotud vereplasma albumiiniga. Vaba iooniseeritud kaltsium hoitakse vereplasmas suhteliselt konstantsena.) osaleb vere hüübimises, Tähtsus: 1. tasandab südame rütmi, vähendab unetust; lihaskontraktsioonis, 2. normaliseerib KNS ja lihaste ärrituvust; neurotransmissioonis, 3. vajalik neerude normaalseks funktsioneerimiseks; mitmete ensüümide aktiveerimises, 4. madaldab vererõhku ja vere kolesteroolitaset; vitamiin D metabolismis, 5. on aktiveerijaks vere hüübimissüsteemis; hormoonide toimemehhanismides, 6. kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse ja
tarbimist? Kui suudetakse suurendada O2 tarbimist, suudetakse kauem teha tööd kasutades energia saamiseks rasvu, mitte glükogeeni. Lisaks paraneb gaasivahetus ja ainevahetus vere ning lihaste vahel. Kuidas on omavahel seotud pärilikkus ja vitamiinid? Ensüümide tegevus on organismi talitluse aluseks ning nende omadus sõltub pärilikkusest. Ensüümid aga ei saa töötada ilma vitamiinide juuresolekuta. Kirjelda olulisemaid lihaskontraktsioonis osalevaid biokeemilisi etappe ??? -Kapillaarvõrgustiku areng (toitainete tarbimine, laguproduktide eemaldamine) -Kapillaarvõrgustiku täitmine ,,sisuga" (südame töö annab verevoolule energiat, suured veresooned kannavad selle energia võimalikult väikeste kadudega edasi) -seedesüsteem ja ainevahetus tarnivad toitaineid -puhverssteem neutraliseerib piimhapet -gaasivahetus tarnib hapnikku ja eemaldab süsihappegaasi. Mida kujutab endas elu?
Väävel sisaldub aminohapetes, hepariini koostises, koensüüm A-s jm. Rohkesti sisaldub väävlit naha, küünte ja juuste valkudes. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 175 kg väävlit) Essentsiaalsed makrobioelemendid (makromineraalid) - Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl- Kaltsium Levinum mineraalaine inimorganismis. Esineb kahes vormis: · lahustumatu kaltsiumfosfaat (99%) luudes ja hammastes · ioonne kaltsium - osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, mitmete ensüümide aktiveerimises, vitamiin D metabolismis, hormoonide toime- mehhanismides, vere osmootse rõhu tagamises. Ioonsest kaltsiumist 50% on seotud vereplasma albumiiniga. Vaba iooniseeritud kaltsium hoitakse vereplasmas suhteliselt konstantsena. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 1 - 1,2 kg kaltsiumi). Naatrium ja kaalium Naatrium lokaliseerub valdavalt ekstratsellulaarselt (vereplasma, rakkudevaheline vedelik,
· kompenseerib vitamiinide puudust söödas; · soodustab tootlikkusnäitajate paranemist. · Dutribalance on tasakaalustatud söödalisandite kompleks, mis on mõeldud lindudele ja loomadele haiguste ennetamiseks. Elektrolüüdid / hobused · Mineraalsoolad, mis kannavad vees lahustununa laengut. Elektrolüüdid aitavad kontrollida veejaotust kehas ja hoida vedelikubilanssi. Nad osalevad ka paljudes rakuprotsessides, sealhulgas lihaskontraktsioonis ning närviimpulsside edasikandumises. · Higistamisel kaotavad hobused elektrolüüte, peamiselt naatriumit, kaaliumit ja kloriide. Sageli ja rohkelt higistavatel hobustel tuleb elektrolüüdikadu kompenseerida spetsiaalse elektrolüüdilahuse või soola (soovitatavalt tavalise keedusoola ja vähendatud naatriumisisaldusega soola segu) abil. · http://www.kestvusratsutamine.ee/wordpress/wp-content/uploads/20 14/03/oh-august-2010.pdf
– Erinevused tekivad peale 10 eluaastat – Mehed saavutavad absoluutse lihasjõu maksimumi 20 – 30 eluaastal, naised oluliselt varem ( 17 -20 ) – Lihasjõu vähenemine vanusega naistel väiksem • Staatilise- ja dünaamilise jõu erinevused: – Staatilise jõu lihasrühmad suhteliselt sarnase treenitavusega (kõhulihased, rindkere) – Dünaamiliste liigutuste lihasrühmad meestel parema treenituvusega • Lihaskontraktsioonis – Erinevusi lihaskontraktsiooni biokeemias ja kontraktsiooni kiiruses ajaühiku kohta ei ole – Meestel lihashüpertroofia suguhormoonide abiga suurem – Naistel lihaskiudude pindala väiksem – Naistel lipolüüsi retseptoritel suurem tundlikkus • Suurimad soolised erinevused: – Maksimaaljõus 22,6 – 30% – Kiirusjõus 15,9 – 17,3% – Aeroobse ja anaeroobse jõu kombinatsioon 11,6-13,2 • Väikseimad soolised erinevused:
t. vähendab nende sisaldust veres. Kaltsitoniin on kilpnäärme peptiidhormoon. Tema tähtsus on täiskasvanud inimese jaoks väike v.a. rasedus. Kasvava lapse jaoks on tõenäoliselt tähtsam, soodustades kaltsiumi akumuleerumist luudesse. Kasutatakse osteoproosi raviks. D-vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedetraktis. D-vitamiin tekib nahas toiduga saadud provitamiinidest UV toimel. Organismi vedelikes on lahustunud kaltsiumi vähe. Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, rakusiseses signalisatsioonis. Luude ühendused. Luuliidus ei liigu; luude piire ei saa eristada; ristluu. Sideliidus ei liigu, luude piirid eristatavad, kojuluud. Häbemeliidus e. sümfüüs väheliikuv (sünnitusel liigub rohkem); hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline häbemeluudevahe-ketas, mis lõdveneb sünnitusel hormoon relaksiini toimel. Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased
t. vähendab nende sisaldust veres. Kaltsitoniin on kilpnäärme peptiidhormoon. Tema tähtsus on täiskasvanud inimese jaoks väike v.a. rasedus. Kasvava lapse jaoks on tõenäoliselt tähtsam, soodustades kaltsiumi akumuleerumist luudesse. Kasutatakse osteoproosi raviks. D-vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedetraktis. D-vitamiin tekib nahas toiduga saadud provitamiinidest UV toimel. Organismi vedelikes on lahustunud kaltsiumi vähe. Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, rakusiseses signalisatsioonis. Luude ühendused. Luuliidus ei liigu; luude piire ei saa eristada; ristluu. Sideliidus ei liigu, luude piirid eristatavad, kojuluud. Häbemeliidus e. sümfüüs väheliikuv (sünnitusel liigub rohkem); hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline häbemeluudevahe-ketas, mis lõdveneb sünnitusel hormoon relaksiini toimel. Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased
–soodustavad luukoes osteoblastide aktiivsust –tõstavad vere hüübimisvõimet –pidurdavad luude pikkuskasvu PROGESTEROON: (toodetakse foliikulkestades tekkinud kollakehades) –valmistab emaka limaskesta ette viljastatud munaraku vastuvõtuks –soodustab loote arengut ERUTUVUS 1. Erutuvus. Erutuvus on elusorganismide põhiomadus. See on rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse. Avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaskontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Erutuvus tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (nt. valgus, heli, lõhnad, elektrivool) ja füüsikaliste-keemiliste ärritajate toimel. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes? *Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus, suureneb soojuse produktsioon, muutuvad elektrilised potentsiaalid, rakumembraanide läbilaskvuse muutumine *Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes, mitmesuguste ainete eritumine
Fosfor Fosfor osaleb makroergiliste sidemete moodustamises, teda leidub nukleiinhapetes, fosfolipiidides, mitmetes koensüümides. Väävel Rohkesti naha, küünte ja juuste valkudes. Biomolekulides leidub ta aminohapete, glutatiooni, koensüüm A, vitamiinide B1 ja H, hepariini koostises. SH rühm on tihti ensüümide aktiivtsentris. Makrobioelemendid Kaltsium levinuim makrobiogeenne element kehas, ligikaudu 99% asub luudes ja hammastes. Osaleb vere hüübimisprotsessis, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, vitamiini D- metabolismis, signaal-ülekandes, v.ere osmootse rõhu tagamises. Naatrium ja kaalium Naatrium asub valdavalt rakuväliselt Na-pump, mis eemaldab rakutalitluses rakku toodud liigse naatriumi rakust. Kaalium on rakulise lokalisatsiooniga liigne rakust väljuv kaalium viiakse raku tagasi Na-pumba abil. Naatriumi ja kaaliumine funktsionaalses koostöös täidetavad ülesanded on: a) Na-pumba poolt loodud naatriumi
sünteesiprotsessid, energiarikaste ainete taastumine. Osa neist protsessidest saab toimuda hapniku juuresolekuta, s.o. anaeroobsetes tingimustes. Teine osa keemilistest reaktsioonidest vajab tingimata hapniku osavõttu ja saab seega toimuda üksnes aeroobsetes tingimustes. Nii ühed kui teised reaktsioonid teostuvad bioloogiliste katalüsaatorite, fermentide kaasabil. Nende omavaheline kooskõlastus võimaldab erinevatest allikatest saadavat energiat kasutada lihase kontraktsioonimehhanismis. Lihaskontraktsioonis on primaarne adenosiintrifosforhappe (ATP) lagunemine adenosiindifosforhappeks (ADP) ja fosforhappeks: ATP ADP + H3PO4 + 10 000 cal. 67. Lihaskontraktsiooni rezhiimid. Lihase mehaaniline reaktsioon, tema kontraktsioon väljendub kahel kujul pinge arenemisena ja lihase lühenemisena. Loomulikes tingimustes organismis tekivad lihasel mõlemad reaktsioonivormid korraga. Erinev on vaid nende omavaheline suhe. See sõltub konkreetsetest tingimustest, lihase tööreziimist
t. vähendab nende sisaldust veres · Kaltsitoniin on kilpnäärme peptiidhormoon. Tema tähtsus on täiskasvanud inimese jaoks väike v.a rasedus. Kasvava lapse jaoks on ta tõenäliselt tähtsam, soodustades kaltsiumi akummuleerumist luudesse. Kasutatakse osteoproosi raviks. · D-vitamiin (tegelikult ka hormoon) on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedetraktist. D- vitamiin tekib nahas toiduga saadud provitamiinidest UV toimel. Ca2+ osaleb: · Vere hüübimises · Lihaskontraktsioonis · Neurotransmissioonis · Ensüümide aktiveerimises · Rakusiseses signalisatsioonis Desmaalne (sidekoetekkeline) ossifikatsioon. ·(B) mesenhüümi tihenemine ja skeletogeensete saarekeste teke ·(C) mesenhüümirakud diferentseeruvad osteoblastideks, mis katavad tekkiva luupõrga epiteelitaolise peaaegu katkematu kihina osteoblastid hakkavad produtseerima osteoidi kollageenseid fibrille ja amorfset põhiainet, mis on pehme konsistentsiga, mineraalainetevaba ·(D ja E)
annaabi.ee 
