Erutusseisundi lõppemisega (raku puhkeperioodil) Na-ioonid väljuvad rakust ja K-ioonid liiguvad rakku, rakk kulutab selleks energiat.Mehhanismi, mille kaudu see protsess toimub, nimetatakse hüpoteetiliselt Na-K- pumbaks. 15) Erineva treeningu mõju ioonpumpade võimsusele - Kehalisel treeningul paraneb ioonpumpade võimsus(skeletilihaskoes). Vastupidavustreeningul toimub see eeskätt kõrge oksüdatiivse potentsiaaliga lihaskiududes (AEGLASTES LIHASKIUDUDES). Kiirustreeningul aga ka glükolüütilistes lihaskiududes (KIIRETES). 16) Raku hingamine - Raku hingamine on glükoosi või teiste toitainete lagundamine süsihappegaasiks ja veeks. Osa oksüdatsiooniprotsessi käigus vabanevast energiast kasutatakse rakus energiarikka ühendi ATP sünteesiks. Rakuhingamine ehk oksüdatsiooniprotsessid rakus jagunevad: · Glükolüüs · Reaktsioonid tsitraaditsüklis (Krebsi tsükkel)
Tegurid, mis tagavad selle mehhanismi väga suure mahtuvuse vôrreldes teiste ATP resünteesi teedega. 14. Süsivesikute mobiliseerimine ja kasutamine kehalisel tööl. Keha energeetilised reservid: lipiidid, valgud, süsivesikud; nende energiamahutavus ja mobiliseeritavus. Keha süsivesikutedepood. Süsivesikute varude mobiliseerimine lihases ja maksas. Süsivesikute kasutamine eri tüüpi lihaskiududes sôltuvalt töö intensiivsusest ja kestusest. Laktaadi te- ke töötavas lihases, tema kontsentratsiooni muutused lihases ja veres sôltuvalt töö kestusest ja intensiivsusest. 15. Lipiidide mobiliseerimine ja kasutamine kehalisel tööl. Vabad rasvhapped ja triglütseriidid kui peamised energeetilist tähtsust omavad lipiidid, nende kogus ja paiknemine organismis. Lipiidid energiaallikana kehalisel tööl, nende "eelised" ja "puudused" vôrreldes süsivesikutega.
See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südame põhiosa moodustab mitmete kestadega ümbritsetud südamelihas ehk müokard, millel on nii silelihase kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja omavahel kõrvalharudega ühendatud, muutes südamelihase ühtseks süsteemiks. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas (erilise ehitusega lihaskiududes) tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlema kokkutõmbumine (süstol) ja vere paiskamine aorti. Kokkutõmbe järel südamelihas lõõgastub (diastol). Pärast erutuse vastuvõtmist ei vasta südamelihas kuni 0,2 sekundit uutele erutustele
8. Kirjelda skeletilihaste kontraktsiooni inimese organismis. • lihaste lühenemine tekitab jõu, mis kõõluste vahendusel kantakse luudele; • luud ja lihased moodustavad erinevaid kangisüsteeme; • luukangide liigutamine lihaste jõul annab inimesele liikumise võime. 9. Mis on lihase hüpertroofia ja kuidas ta jaguneb? Lihase hüpertroofia ehk suurenemine jaguneb: • sarkoplasmaatiline lihase hüpertroofia→sarkoplasma ehk lihase sisemuse mahu suurenemise arvel peamiselt aeglastes lihaskiududes ja paraneb vastupidavus. • müofibrilliline lihase hüpertroofia→müofibrillide ehk lihaskiudude hulga ja mahu suurenemise arvel peamiselt kiiretes lihaskiududes ja paraneb abosluutne jõud. 10. Kuidas tekib lihaste füüsiline väsimus ja millest see sõltub? Lihaste füüsiline väsimus tekib: • lihases, kus kuhjuvad ainevahetuse produktid (piimhape), väheneb energiarikaste ainete (glükogeen) hulk ja halveneb hapnikuga varustamine;
Toimub punases luuüdis. 15.Monotsüütide ülesanne: Eriti tõhusad fagotsüteerijad. Kapillaaride seinte kudedes makrofaagideks. 16.Fibroosne kõhrkude moodustab: liigeskettad, meniskid, lülide vahekettad 17.Kas jõutreeningul suureneb luukoe tihedus: a) jah 18.Lihakiudude tüpiseerimine kineetilise kriteeriumi alusel: kiired-kiirelt väsivad, kiired-vastupidavad, aeglased-vastupidavad 19.Kõrgeim müosiini ATPaasi aktiivsus: b) glükolüütilistes lihaskiududes 20.Punased e oksüdatiivsed lihaskiud on: c) väsimusele hästi vastupidavad 21.Kaltsiumisoolade tähtsus luukoes: annavad luudele tugevuse 22.Motoorsete ühikute töölerakendamise põhimõte: minimaalne stimulatsioon motoorse neuroni poolt, mis kutsub esile vastasreaktsioon lihaskiudude poolt- erutuslaine 23.Närvi-lihassünapsi ülesanne: kanda edasi närviimpulsid närvirakkudelt lihasrakkudele 24.Lihaste poolt saavutatav jõud sõltub: lihase suurusest, lihase algsest
müofibrillidele. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihaskude koosneb käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Silelihaskude on iseloomulik selgrootutele ning osaleb ka nende loomade liikumisel. Selgroogsetel loomadel koosnevad silelihaskoest siseelundkonna lihased (v.a. süda). Vöötlihaskude koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Müofibrillide erilise asetuse tõttu lihaskiududes näivad need ristipidi vöödilised. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: skeletilihased ja südamelihased. Skeletilihased kinnituvad kõõlustega tugistruktuuride külge ja võimaldavad liikuda. Skeletilihaste kontraktsioon toimub kiiremini kui silelihaskoes. Skeletilihased on iseloomulikud selgroogsetele loomadele. Selgrootutest loomadest esineb skeletilihaseid põhiliselt lülijalgsetel, mõnedel rõngasussidel ja osaliselt limustel
Lihaskude on kahte liiki:silelihaskude ja vöötlihaskude. • Silelihaskude koosneb käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Silelihaskude on iseloomulik selgrootutele ning osaleb ka nende loomade liikumisel. Selgroogsetel loomadel koosnevad silelihaskoest siseelundkonna lihased (v.a. süda). • Vöötlihaskude koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Müofibrillide erilise asetuse tõttu lihaskiududes näivad need ristipidi vöödilised. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: skeletilihased ja südamelihased. • Skeletilihased kinnituvad kõõlustega tugistruktuuride külge ja võimaldavad liikuda. Skeletilihaste kontraktsioon toimub kiiremini kui silelihaskoes. Skeletilihased on iseloomulikud selgroogsetele loomadele. Selgrootutest
puhkeolukorras tsütosooli kaltsiumi kontsentratsioon kõrgem moduleeritud mitmete signaalmolekulide poolt, nagu kaltsium/kalmoduliin sõltuvad seriinitreoniini fosfataasist, kui kiires. Liikumisvaegus põhjustab aeglases lihases kaltsiumi taseme languse. On alust arvata, et just puhkeseisundi kaltsiumi taseme langus aeglases lihases indutseerib kiirete müosiini raskete ahelate isovormide sünteesi. Kolm nädalat aktiivset eluviisi taastab uuesti kaltsiumi taseme aeglastes lihaskiududes ja aeglaste müosiini raskete ahelate süntees intensiivistub. See tähendab, et aeglase lihase kontraktsiooniomadused taastuvad endisele tasemele. Põhjusteks, miks aeglase lihase mass ja kiudude läbimõõt liikumisvaeguse puhul vähenevad (joonis 1), on intensiivistunud lihasvalkude degradatsioon ja aeglustunud süntees. Kui ületreeningupuhused koestruktuuride kahjustused on tingitud vabade radikaalide ja reaktiivsete osakeste ülemäärasest produktsioonist, siis
See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südame põhiosa moodustab mitmete kestadega ümbritsetud südamelihas ehk müokard, millel on nii silelihase kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja omavahel kõrvalharudega ühendatud, muutes südamelihase ühtseks süsteemiks. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas (erilise ehitusega lihaskiududes) tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlema kokkutõmbumine (süstol) ja vere paiskamine aorti. Kokkutõmbe järel südamelihas lõõgastub (diastol). Pärast erutuse vastuvõtmist ei vasta südamelihas kuni 0,2 sekundit
vasopressiin. Insuliin on loomorganismi suhkruainevahetust reguleeriv hormoon, mida produtseerib kõhunääre. Oksütotsiin ja vasopressiin on ajuripatsi tagasagaras produtseerivad hormoonid. Fribrillaarsed proteiinid Skleroproteiinid on mehaaniliselt tugevad, vees lahustumatud valgud, mis moodustavad organismi tugi- ja kattekudesid. Kollageen moodustab sidekoe põhiaine. Sisaldub kõõlustes, kõhres, luudes ja mujal. Elastiin sisaldub kõõluste elastsetes kiududes. Müosiin sisaldub lihaskiududes. Kreatiin on sarvkoes (epidernuses, juustes, villas, sulgedes, küüntes, kapjades, sarvedes ja soomustes) sisalduv valkaine. 2 Fibroiin sisaldub looduslikus siidis. Proteiidid ehk liitvalgud Liitvalgud koosnevad lihtvalgust ja sellega ühinenud mittevalgulisest komponendist ehk nn. prosteetilisest rühmast. Fosfoproteiidides on prosteetiliseks rühmaks fosforhape. On oluliseks lüliks nii taimede kui ka loomade ainevahetuses.
parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südame põhiosa moodustab mitmete kestadega ümbritsetud südamelihas ehk müokard, millel on nii silelihase kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja omavahel kõrvalharudega ühendatud, muutes südamelihase ühtseks süsteemiks. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas (erilise ehitusega lihaskiududes) tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlema kokkutõmbumine (süstol) ja vere paiskamine aorti. Kokkutõmbe järel südamelihas lõõgastub (diastol). Pärast erutuse
teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. 1994. aastal tuli kreatiin ametlikult sporditoidulisandite turule. (pumpiniron 2003) Kreatiini esineb organismis neerudes, maksas ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiinivajadus suurem, umbes 3- 6g. Toidus esineb peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis. Taimetoitlased saavad toiduga kreatiini vähem ja neil on ka kogus organismis väiksem. (pumpiniron 2003) Kreatiin on kasutamisel peamiselt sprindi, jõu ja kiirusjõualadel
suureneb oluliselt nälgimisel. Valkude kasutamine energiaallikana kehaliselt tööl sõltub keha süsivesikute varudest. Vähesed glükogeeni varud töö eel suurendavad valkude kasutamist töö ajal. Töö ajal suureneb valkude kasutamine koos süsiveskute kättesaadavuse vähenemisega. 2. Keha süsivesikutedepood: Lihastes, maksas, vereplasmas asuvad glükoosi või glükogeeni ühenditena. 3. Süsivesikute varude mobiliseerimine lihases ja maksas: 4. Süsivesikute kasutamine eri tüüpi lihaskiududes sõltuvalt töö intensiivsusest ja kestusest: Oksüdatiivsetes – kui hapniku tarbimine on 30-40 % maksimaalsest siis on tarbimine kontsantne ja kaua aega võimalik. Kui aga treeningul kasutatakse 60-70% hapniku maksimaalsest tarbimisest glükogeeni tarbimine langeb järsult ja lühikest aega ainult võimalik. Kui aga kasutatakse kuni 90% maksimaalsest hapniku-tarbimisest langeb glükogeeni kasutus teistest kiududest kiiremini.
· Väheneb lihakoe hulk ja suureneb sidekoe hulk lihastes (sarkopeenia) · Suureneb rasvkoe hulk MORFO-FUNKTSIONAALSED MUUTUSED NÄRVI-LIHASAPARAADIS VANANEMISEL SARKOPEENIA · Vananemisel tekib lihasatroofia sarkopeenia · Sarkopeenia on põhjustatud nii hormonaalsetest nihetest kui ka kehalise aktiivsuse langusest vanemas eas SARKOPEENIA KORRAL TOIMUVAD JÄRGMISED MUUTUSED: · Väheneb lihaste ristlõikepindala · Väheneb lihaskiudude arv ja nende suurus · Lihaskiududes väheneb kontraktiilvalgu (aktomüosiini) ja veesisaldus · Väheneb ensüümide (kreatiinkinaasi, aldolaasi jt.) sisaldus lihasvalkudes · Lihastevahelised sidekoelised kelmed paksenevad ning nahaalusesse piirkonda ja lihaste vahele koguneb rasva · Toimub aeglaste ja kiirete lihaskiudude arvu ja ristlõikepindala suhte muutus aeglaste lihaskiudude kasuks, mida seletatakse kas kiirete kiudude selektiivse atroofiaga või aeglaste kiudude hüpertroofiaga
konstantsed, vanuriigas organismi võimed alanevad. Südame löögimaht, süstoolne maht vähenevad vananedes. Hapnik jõuab lihastesse vähem. Pulsisagedus vanusega alaneb aastaga 1 löök. Lihasjõud, vastupidavus. Maksimaalsed 25-35. Märgatav alanemine 50-eluaastal. Jalgade jõud väheneb kiiremini kui käte jõud. Pikeneb aeg, kui hakkame treenima, reaktsioon treeningule vananedes järjest pikeneb. Pikeneb ka aeg, kui järsku tõsta: keskendumine, sooritus on aeglasemad. Alaneb lihaskiududes ATP tase. Liihased saavad vähem toitaineid ja taastuvad aeglasemalt. Vanemate inimeste jõutreening pigem masinatel neil on võimalik seda teha organiseeritumalt. See võimaldab lihasel töötada suuremal amplituudil, masinatel on see efektiivsem. Vananedes väheneb koordinatsioon. Luud, liigesed. Liigese pinda kattev kõhr väheneb. Kitseneb liigesepilu tagajärg kõhre vähenemisele. Liigeste funktsioon halveneb. Luude tihedus hakka vähenema umbes 30-aastaselt
transporditakse edasi lihastesse, kus ta konventeeritakse ümber kreatiinfosfaadiks või fosfokreatiiniks. Taoline reaktsioon saab toimuda tänu fermendile kinaas, mis aitab kreatiinil ühineda fosfaatgrupiga, mis omab suurt energiat. Kreatiini esineb organismis maksas, neerudes ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes Päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on 9 kreatiinivajadus suurem, umbes 3-6g. Toidus esineb peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis. Taimetoitlased saavad toiduga kreatiini vähem ja neil on ka kogus organismis väiksem. Toime
· Väheneb lihakoe hulk ja suureneb sidekoe hulk lihastes (sarkopeenia) · Suureneb rasvkoe hulk MORFO-FUNKTSIONAALSED MUUTUSED NÄRVI-LIHASAPARAADIS VANANEMISEL / SARKOPEENIA ·lihasatroofia · Sarkopeenia on põhjustatud nii hormonaalsetest nihetest kui ka kehalise aktiivsuse langusest vanemas eas SARKOPEENIA KORRAL TOIMUVAD JÄRGMISED MUUTUSED: · Väheneb lihaste ristlõikepindala · Väheneb lihaskiudude arv ja nende suurus · Lihaskiududes väheneb kontraktiilvalgu (aktomüosiini) ja veesisaldus · Väheneb ensüümide (kreatiinkinaasi, aldolaasi jt.) sisaldus lihasvalkudes · Lihastevahelised sidekoelised kelmed paksenevad ning nahaalusesse piirkonda ja lihaste vahele koguneb rasva · Toimub aeglaste ja kiirete lihaskiudude arvu ja ristlõikepindala suhte muutus aeglaste lihaskiudude kasuks, mida seletatakse kas kiirete kiudude selektiivse atroofiaga või aeglaste kiudude hüpertroofiaga
saada energiat lihaskontraktsioonide sooritamiseks. Energiaallikaks on keemiline ühend adenosiintrifosfaat (ATP), mis lõhustub lihasrakkudes. ATP taastootmiseks vajalikku energiat saab organism toidus glükogeeni ja rasva näol ning kasutatakse lihasrakkude poolt kas siis treeningu või võistluse käigus. Treeningu eesmärgiks ongi suurendada organismi energiatootmisvõimet, millega kaasnevad ka paljud spordialale omased muutused kogu organismis, eriti töötavates lihaskiududes. Klassikalise 2000 meetri pikkuse sõudedistantsi võib tinglikult jagada kolmeks osaks: stardi-, distantsi- ja finišiosa. Stardis ja finišis ületab tavaliselt sõudjate tõmbesagedus distantsil kasutatava tõmbesageduse. Energia saadakse siin peamiselt anaeroobsete energiatootmisprotsesside arvelt, sest töötavad lihasrakud ei saa piisavalt hapnikku ATP resünteesimiseks. Anaeroobse energiatootmise ajal kasutatakse peamiselt glükogeeni-varusid.
Üldjoontes kasutatakse spordipraktikas rohkem selliseid kiirus- ja jõuharjutusi, mida sooritatakse maksimaalse intensiivsusega. Maksimumile lähedane lihastöö võimsus saavutatakse liigutuste kõrge sagedusega või lihaste poolt suure vastupanu ületamisega. Treenides kiirust, arendatakse paralleelselt teatud määral jõudu, jõutreeningul aga kiiruslikke omadusi. Loomulikult on mõlemal treeninguviisil oma spetsiifiline mõju. Jõutreeningu tulemusel kasvab struktuuride arv lihaskiududes ja kiudude läbimõõt suureneb. Kiirustreeningu tulemusel arenevad eelkõige need lihase omadused, millest oleneb kiire kontraktsiooni ja lõõgastumise vaheldumine. Jõu ja kiirusetreeningul ei tohi puhkepausid olla liiga pikad ning korduste arv seeriates väike. Samas peaks jõu- või kiirustreeningule orienteerunud sportlane tähelepanu pöörama ka üldisele vastupidavusele, mis tagab treeningu ajal kiire taastumise üksikute korduste ja seeriate vahel
Nõrkade kokkutõmmete ajal aktiveeruvad vaid väikesed üksused, milles igaühes on vaid mõnikümmend lihaskiudu. Lihasjõudu mõjutavad ka liigutuse kiirus, lihaskiudude pikkus ning kiudude omadused. Lihaskiud on kas aeglased või kiired, lisaks sellel on ka alatüüpe. Lihastes leidub tavaliselt eri tüüpi lihaskiude. Punased lihased on aeglased kuid vastupidavad, sest neis on peamiselt aeglased lihaskiud (näiteks selgroosirgestaja). Neis lihaskiududes on palju mitokondreid ja müoglobiini, millesse akumuleerunud hapnikku kasutab lihas ilmselt pikaajaliseks kontraktsiooniks. Need lihaskiud toodavad energiat aeroobselt, oksüdeerides hapniku abil toitaineid. Valgetes lihastes on vastavalt palju kiireid kiude. Nad on ka kiired reageerijad, samuti kiired väsijad. Nad toodavad ATP-d eelkõige aeroobse glükolüüsi kaudu. Energiat tarbimiseks saadakse vähem kui punastest lihaskiududest. Tüüpilised valged lihaskiud on näiteks
eriti rikutud nahale. Ettevaatlik tasub olla kapillarse näonaha aurutamisel, sest kuumus ei mõju sel puhul hästi. Auruvanniks tuleb tilgutada 1-2 tilka sobivat aroomiõli 0,5 l keeva veega anumasse, kummarduda selle kohale ja katta pea rätikuga. Aurutada tuleks ca 5 minutit, seejärel tupsutada nahka külma veega ja eemaldada õlijäägid. Protseduur niisutab ja taaselustab nahka. 2.) Aroomiteraapiline massaaz aitab vabaneda mürgistest jääkidest (nt lihaskiududes moodustuvad piim- ja kaboksüülhapped), stimuleerides samaaegselt lümfi- ja vereringet. Ruum peaks olema väga soe, taustaks võiks mängida lõõgastav muusika. Aroomimassaaziks kasutada neutraalset baasõli (näiteks nisuidu- või mandliõli või mõnda muud rafineerimata taimeõli). Doseerimiseks tilgutada 1-6 tilka kahe teelusikatäie alusõli kohta, kuni 1,5.a. laste puhul 1 tilk 5ml alusõli kohta.
Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude ja vöörlihaskude. Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, mille kokkutõmme toimub aeglaselt. Silelihase kokktõmme ei allu tahtele, seda reguleerib vegetatiivne närvisüsteem kui ka mõned hormoonid. Vöötlihaskude koosneb lihaskidudest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Müofirbillide erilise asetuse tõttu lihaskiududes näivad need ristipidi vöödilised. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: skeletilihased ja südamelihased. Skeletilihased kinnituvad kõõlustega toese kõlge ja võimaldavad liikuda. Südamelihaste rakud on väiksemad, harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks. Südamelihased ei allu tahtele ja töötavad rütmisliselt kuni surmani.
on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60 -ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80 -ndate lõpus. Ametlikult tuli kreatiin sporditoidulisandite turule 1994a. Esinemine Kreatiini esineb organismis maksas, neerudes ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes Päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiini vajadus suurem, umbes 3-6g. Toidus on peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis. Taimetoitlased saavad toiduga kreatiini vähem ja neil on ka kogus organismis väiksem. Biokeemia Kreatiin on energiarikka ühendi kreatiinfosfaadi koostisosa.Kreatiin muudetakse ensüüm
Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi. Ristvõlv paikneb talb-, kuup- ja pöidluude põimike piirkonnas. 55. Jalavõlvide tähtsus: Jalavõlvide tähtsus on see, et need kaitsevad pöidluude all olevaid pehmeid lihaseid, veresoni ja närve. Kui võlve poleks oleks meil koguaeg valus.(lampjalgsus-võlvid on lamedad) 56. Vöötlihaskiu ehitus: Koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Müofibrillide erilise asetuse tõttu lihaskiududes näivad need ristipidi vöödilised. 57. Lihase ehitus: kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud: Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel
mnedes rakkudes puuduvad sootuks, teistes aga leidub neid palju tuhandeid. Mitokondreid nimetatakse sageli jujaamadeks, kuna nende peamine lesanne on raku varustamine elutalitluseks vajaliku energiaga. Peaaegu ainus vahetu energiaallikas, mida rakus elutalitlusprotsesside kivitamiseks kasutatakse, on adenosiintrifosfaat (lhendatult ATP). ATPd snteesitakse mitokondrites hapniku juuresolekul ja osalusel. Mitokondreid leidub palju niisugustes rakkudes, kus energiavajadus on suur, niteks lihaskiududes ja maksarakkudes. Mnedes rakkudes leidub ainult neile omaseid organelle. Niteks lihasrakkudele iseloomulik kontraktsioonivime tuleneb otseselt neile spetsiifi liste organellide mofi brillide olemasolust. KUDE Kude moodustub hesuguse tekke, ehituse ja funktsiooniga rakkudest ning nende rakkude produtseeritavast rakuvaheainest. Inimese kehas eristatakse nelja philist koetpi: epiteel-, side-, lihas- ja nrvikudet. Epiteelkude katab keha vlispinda, samuti nsate elundite sisepindu ning
musteerium 104. nimeta kontraktiilsed lihasvalgud, mis osalevad Müosiin, aktiin LF slaid 24-27; füsiol lk 183 sarkomeeri lühenemisel! 105. millised raku organellid mängivad oksüdatiivsetes lihaskiududes suurt rolli energia Mitokondrid tootmisel? 106. mis on kõige väiksem kontraktiilne üksus? Sarkomeer LF slaid 24 107. millised kontraktiilsed valgud asuvad Müosiin LF slaid 29; füsiol lk 183 sarkomeeri keskosas
teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. 1994. aastal tuli kreatiin ametlikult sporditoidulisandite turule. (pumpiniron 2003) Kreatiini esineb organismis neerudes, maksas ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiinivajadus suurem, umbes 3- 6g. Toidus esineb peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis. Taimetoitlased saavad toiduga kreatiini vähem ja neil on ka kogus organismis väiksem. (pumpiniron 2003) Kreatiin on kasutamisel peamiselt sprindi, jõu ja kiirusjõualadel
· Rasvhapete oksüdeerimise potentsiaali suurenemine skeletilihases Muutused lihases. · Mitokondrite arvu ja mõõtmete suurenemine · Mitokonrdiaalse valgu hulga suurenemine · Mitokondriaalsete ensüümide aktiivsuse (hulga)suurenemine (rasvhapete mitokondritesse transportimises osalevad -, -oksüdatsiooni raja-, tsitraaditsükli ja hingamisahela ensüümid). Muutused ilmnevad ilmnevad iga tüübi lihaskiududes, kuid sõltuvalt treeningkoormuse intensiivsusest Vere koostise ja omaduste muutumine kehalisel tööl: Valemi järgi saab arvestada vereplasma mahu muutust. *vere viskoossus suureneb kuni 10% - vee kaotus, vererakkude (leukotsüütide) hulga suurenemine, plasmarakkude kolloidoleku muutus pH languse mõjul, * pH langus laktaadi ja ketokehade teke *glükoosi kontsentratsiooni muutused (norm 4,4 6,6 mmol/l), pingutuse alguses tõuseb, hiljem vähehaaval langeb
kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi. Ristvõlv paikneb talb-, kuup- ja pöidluude põimike piirkonnas. 55. Jalavõlvide tähtsus: Jalavõlvide tähtsus on see, et need kaitsevad pöidluude all olevaid pehmeid lihaseid, veresoni ja närve. Kui võlve poleks oleks meil koguaeg valus.(lampjalgsus-võlvid on lamedad) 56. Vöötlihaskiu ehitus: Koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Müofibrillide erilise asetuse tõttu lihaskiududes näivad need ristipidi vöödilised 57. Lihase ehitus: kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud: Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel
Hapniku ja eeterliku õli kombinatsioon on suurepärane nahanoorendaja. Aroomiteraapiline massaaz 11 kehalisel tasandil aitab massaaz elimineerida mürgiseid jääke, stimuleerides vereringet ja lümfidrenaazi. See suurendab hapniku hulka valutavatel aladel ja samal ajal eemaldab seisvad mürgised jäägid, nagu lihaskiududes moodustuvad piim- ka karboksüülhapped. Rahulik, mugav ettevalmistus suurendab aroomiteraapia massaazi elamust. Ruum peaks olema väga soe ei tohiks olla külma tõmbetuult, taustaks peaks mängima väga vaikne taustamuusika, soovitavalt muusika, mis on mõeldud mediteerimiseks. Massaaziõli valides võid sa soovi korral üritada seda sobitada partneri vajadustega, sest mida meeldivam on aroom, seda tõenäolisemalt me lõdvestume aroomiteraapilise massaazi ajal- ja see
* Hoia soojenduse ajal tagasi. Anna oma südamele koormust mitte rohkem kui 70 - 80% maksimumist. Energilisem soojendus võib jätta pärssiva jälje järgneva treeningu või võistluse tulemustele. * Kui võistled, siis proovi soojendus ajastada nii, et soojenduse lõpu ja võistluste stardi vahele ei jääks rohkem kui 60 sekundit. Kui lõpetad soojenduse liiga vara, võib juhtuda, et juba esimeseks võistlusmomendiks on piimhappe tase lihaskiududes tõusnud liiga kõrgele. Sellega kaasneb palju negatiivseid nähtusi - kannatab võistluste resultaat, tekib lihaste vigastamise oht, rääkimata otsesest ohust südamele. * Pea meeles, et korralik soojendus annab tunduvalt enam kui lihaste valmisoleku võistlusteks. Üksiti saad enne starti lõdvestuda ning positiivseid mõtteid mõlgutades ennast võistlemisele häälestada. Lõdvestus
sellega seonduvalt paraneb lihaste kontraktsioonivõime. * Hoia soojenduse ajal tagasi. Anna oma südamele koormust mitte rohkem kui 70 - 80% maksimumist. Energilisem soojendus võib jätta pärssiva jälje järgneva treeningu või võistluse tulemustele. * Kui võistled, siis proovi soojendus ajastada nii, et soojenduse lõpu ja võistluste stardi vahele ei jääks rohkem kui 60 sekundit. Kui lõpetad soojenduse liiga vara, võib juhtuda, et juba esimeseks võistlusmomendiks on piimhappe tase lihaskiududes tõusnud liiga kõrgele. Sellega kaasneb palju negatiivseid nähtusi - kannatab võistluste resultaat, tekib lihaste vigastamise oht, rääkimata otsesest ohust südamele. * Pea meeles, et korralik soojendus annab tunduvalt enam kui lihaste valmisoleku võistlusteks. Üksiti saad enne starti lõdvestuda ning positiivseid mõtteid mõlgutades ennast võistlemisele häälestada. 12 Lõdvestus
on ainult müosiini müofilamentidest ja seal muutuvad ka müosiini müofilamentide osad(pead) Müosatelliitrakk väiksed rakud ainsa tuumaga. Paikneb lihaskiu sarkolemmi ja endomüüsiumi vahel. Tegutseb kui regeneratiivne rakk. Lihaskiudude tüübid Vöötlihaskiud jagunevad nii talitluselt kui ka morfoloogiliselt kolme suurde rühma 1)punased lihaskiud e. Aeroobset tüüpi– aeglased oksüdatiivsed lihaskiud. Aeglased, kuid vastupidavad. Lihaskiududes on palju mitokondreid jamüoglobuliini, mis on reservhapniku säilitamise kohaks ja millesse akummuleerunud hapniku kasutab lihas pikaajaliseks tööks.Toodavad energiat aeroobselt! 2)valged lihaskiud e. Anaeroobset tüüpi -kiired glükolüütilised lihaskiud On kiired reageerijad,samuti ka kiired väsijad.Sisaldavad palju glükogeeni ja on jämedad. Toodavad ATP-d eelkõige anaeroobse glükolüüsi kaudu. 3)vahelmised lihaskiud -mõlemaid lihaskiude sisaldavad lihased
2. Lihased lähevad oma otstes üle kõõluseplaatideks või kõõlusekimpudeks, mis on luudega kokku kasvanud. Kõõluste kaudu kantakse lihase liikumine üle vastavale liigesele. 2. LIHASED 1. Lihaste ehitus Luude külge kinnituvaid lihaseid nim.skeletilihasteks. Nad kinnituvad luudele sidekirmete ja kõõluste abil. o Vöötlihasrakkudes on peened pikisuunalised lihaskiud, mis on pealt kaetud elastse kilega e.sarkolemmiga. Lihaskiududes on pikad peened müofibrillid, mis on võimelised kokku tõmbuma. Tänu müofibrilli siseehitusele näeme vöötlihaskude mikroskoobis vöödilisena. Müofibrillid koosnevad müosiinist (paksem) ja aktiinist. See protsess vajab energiat, mida saadakse aeroobsel või anaeroobsel (kui hapnikku enam ei jätku) viisil. Vöötlihased alluvad meie tahtele. o Silelihasrakud on väikesed ja kitsad. Silelihased ei allu meie tahtele, ning neis on vaid üks tuum
2. Lihased lähevad oma otstes üle kõõluseplaatideks või kõõlusekimpudeks, mis on luudega kokku kasvanud. Kõõluste kaudu kantakse lihase liikumine üle vastavale liigesele. 2. LIHASED 1. Lihaste ehitus Luude külge kinnituvaid lihaseid nim.skeletilihasteks. Nad kinnituvad luudele sidekirmete ja kõõluste abil. o Vöötlihasrakkudes on peened pikisuunalised lihaskiud, mis on pealt kaetud elastse kilega e.sarkolemmiga. Lihaskiududes on pikad peened müofibrillid, mis on võimelised kokku tõmbuma. Tänu müofibrilli siseehitusele näeme vöötlihaskude mikroskoobis vöödilisena. Müofibrillid koosnevad müosiinist (paksem) ja aktiinist. See protsess vajab energiat, mida saadakse aeroobsel või anaeroobsel (kui hapnikku enam ei jätku) viisil. Vöötlihased alluvad meie tahtele. o Silelihasrakud on väikesed ja kitsad. Silelihased ei allu meie tahtele, ning neis on vaid üks tuum
kontraktuur) raviks. Lokaalne külmaravi sobib: · Ägedate liigese-lihaspõletike · Värskete traumade ja põletuste raviks · Operatsiooni järgsed tursed ja valud Jäävann Aitab taastuda kiiremini, vähendab lihasvalu ja kangust pärast intensiivset treeningperioodi või võistlust ning aitab hoiduda vigastustest. Paljud tippjooksjad kasutavad jäävanni taastumise kiirendamiseks. Jäävanni teooria on seotud faktiga, et intensiivne treening põhjustab lihaskiududes mikrotraumasid. 12-48 tundi pärast kahjustust reageerib keha sellele hakates parandama kahjustusi. Jäävanni abil stimuleeritakse lihasraku aktiivsust aidates taastada kahjustusi ja tugevdades lihaskiude ning ennetades lihasvalu ja kanguse teket. 5-10 minutit jalgadega vannis olles veresooned ahenevad ja veri suunatakse jalgadest ära. Soojenemisel suurenenud verevool kiirendab vereringet varustades lihaseid hapnikuga ning eemaldades jääkained, mis aitab rakkudel kiiremini taastuda
Geel, mis on juba tekkinud, tiheneb ja temas leiduv vedelik eraldub. Fibrillaarsed valgud lagunevad kuumutamisel. Protsessi nimetatakse desagregatsiooniks. Nii denatureerumise, kalgendumise kui ka desagregatsiooni protsess toimub kiiremini happelises keskkonnas ja sõltub kuumutamise temperatuurist. Lihavalkude muutumine Lihaskude koosneb lihaskiududest, mis on omavahel ühendatud sidekoe abil. Lihaskiududest moodustuvad lihaskimbud, neist omakorda lihased. Lihaskiududes sisalduvad valgud müogeen, globuliin, müosiin, aktiin moodustavad 95% kogu lihaskiudude valkudest. Lihaskiudude valkude denatureerumine algab 30-35C. Kui liha on kuumenenud 60-65C, on 92-93,5% valkudest denatureerunud. Liha keetmisel (vee keskkonnas) läheb enne liha läbikuumenemist osa vees lahustuvaid valke keeduvedelikku, moodustades väikese kontsentratsiooniga lahuse. Edasi kuumutades valgud koaguleeruvad ja moodustavad helbed - tekib vaht lahuse (puljongi) pinnale
Lihaskiudude tüpologiseerimisel võetakse aluseks nende kontraktsiooniomadused – põhiliselt kiirus kombineerituna metaboolsete-ainevahetuslike iseärasusetega. On olemas kiired (valged) ja aeglased (punased) lihaskiud, mida eristavab üksteisest kontraktsioonijõud, -kiirus ja väsimusresistentsus. 1) Aeglased/punased lihaskiud – lihaskiud on peened ning neid ümbritseb tihe verekapillaaride võrgustik. See võimaldab saada lihasel rohkem hapnikku, mis hea, sest punastes lihaskiududes toodetakse energiat O2 arvel. Palju on mitokondreid, mis võimaldab suures mahus aeroobset tööd teha. O2 transporti verest lihaskiu mitokondrisse kergendab müoglobiini (valk) rohkus. Suurem väsimusresistentsus kestval tööl (nt maraton). 2) Kiired/valged lihaskiud – lihaskiud on jämedamad, sisaldavad rohkem müofibrille (suurem kontraktsioonijõud). Suht vähe mitokondreid. Kiired lihaskiud jagunevad veel omakorda:
ja asenduvad osteotsüütidega; puberteedi lõpul kasvuplaat luustub.Toruluure kasv kontrollivad paljud hormoonid (kasvuhormoon, kilpnäärme türosiinm kortikoidid). Selgroolülid kasvavad ka endokondriaalse luustumise teel. Luude ja lihaste kasv on mehaaniliselt koordineeritud: Luude kasv avaldab neile kinnitunud lihastele pinget (tension).See kasvatab lihaskiudude pikkust, lisab müofibrillide ja sarkomeeride arvu lihaskiududes. Lihaskiudude kasv toimub sateliittrakkude (tüvurakud)liitumise teel (lihaste regeneratsioon). Kolm peamist kudede/organite kasvu reguleerivat rakusisest signaliseerimissüsteemi. 1. Kasvuhormoon aktiveerim süsteemselt IGF-1- masterkinaas TOR- ribosomaalne S6 kinaas, elF4E - transkriptsiooni ja translatsiooni stimuleerimine; 2. Hippo rada(kasvu pidurdav); 3. Mitogeenid: MAPK kaskaad - aktiveeruvad proliferatiivsed
o Riis, kaer, nisu, oder, tatar, hirss munad Tatrajahupannkoogid munadega · KARTULID MUNADE VÕI PIIMAGA o Kartulid munad, piim, jogurt, juust, kohupiim Kartulid kohupiimaga Kartulid juustuga Spordiga tegeleja valguvajadus on suurenenud · lihaste areng jõutreeningu foonil · vastupidavustreeningul esinevad muutused rakumembraanides, ensüümides, hormoonides ja lihaskiududes · toidu aminohappeline koostis tähtis ka energeetikas · igapäevane valguvajadus on 0,8 1,0 g/kg kohta, kuid sportlastel on kõrgemad normid Vastupidavusalad 1,2 1,5 g/kg Kiirusjõualad 1,5 1,7 g/kg Jõualad 1,5 2,0 g/kg · 100 kg kehakaalu korral - 150 200 g/päevas Spordiga tegelejale rasvavabad ja valgurikkad toiduained · Kohupiim (mage), piim (madal rasva%), rasvavaene juust (alla 30 %)
· O2 ei kasutata · O2 ei kasutata · O2 kasutatakse · 1 ATP kreatiini molekuli · 2ATP-d glükoosi · 36ATP-d glükoosi kohta molekuli kohta, tekib molekuli kohta, tekib · Kestab 15 sekundit piimhape CO2 ja H2O · Kestab 30-60s · Kestab tunde Punased lihased on aeglased, kuid vastupidavad. Lihaskiududes on palju mitokondreid ja müoglobiini, mis on reservhapniku säilitamise kohaks ja millesse akumuleerunud hapniku kasutab lihas pikaajaliseks tööks. Punased lihased toodavad enegiat aeroobselt N: selgroosirgestaja. Valged lihased on kiired reageerijad, samuti ka kiired väsijad. Toodavad ATP-d eelkõige anaeroobse glükolüüsi kaudu N: silmaliigutajalihas. Kontraktsioonivormid. Lähtuvalt lihastele antavate stiimulite sagedusest
· O2 ei kasutata · O2 ei kasutata · O2 kasutatakse · 1 ATP kreatiini molekuli · 2ATP-d glükoosi · 36ATP-d glükoosi kohta molekuli kohta, tekib molekuli kohta, tekib · Kestab 15 sekundit piimhape CO2 ja H2O · Kestab 30-60s · Kestab tunde Punased lihased on aeglased, kuid vastupidavad. Lihaskiududes on palju mitokondreid ja müoglobiini, mis on reservhapniku säilitamise kohaks ja millesse akumuleerunud hapniku kasutab lihas pikaajaliseks tööks. Punased lihased toodavad enegiat aeroobselt N: selgroosirgestaja. Valged lihased on kiired reageerijad, samuti ka kiired väsijad. Toodavad ATP-d eelkõige anaeroobse glükolüüsi kaudu N: silmaliigutajalihas. Kontraktsioonivormid. Lähtuvalt lihastele antavate stiimulite sagedusest
, *Oksüdats. lõpp-produktid: H2O ja C Lipiidide ainevahetus: MAKS *Maksas produtseeritakse olulist seedenõret sappi(toidurasvade lõhustamine ja omastamine, rasvlahustuvate vitamiinide omastamine)*Rasvhapete ja triglütseriidide süntees(sealhulgas süsivesikutest ja aminohapetest lähtudes, triglütseriidide tootmine kogu organismi tarbeks)*Kolesterooli biosüntees *Rasvlahustuvate vitamiinide deponeerimine *Steroidide degradatsioon Lipiidide ainevahetus: LIHAS*Erinevat tüüpi lihaskiududes on erinev triglütseriidide kontsentratsioon *Erinevat tüüpi lihaskiududes on erinev oksüdatiivne potentsiaal *Puhkeolekus ja aeroobsel tööl saadakse olulisim osa energiast rasvhapete oksüdatsioonist Lipiidide ainevahetus: RASVKUDE Normaalselt moodustavad lipiidid keha massist 10-20%, rasvumisel võib nende osakaal olla üle 50% Hüperplastiline rasvumine rasvkoe rakkude arv on suurenenud*Hüpertroofiline rasvumine rasvkoe rakkude mõõtmete suurenemine
tropomüosiini; lisavalke: titiini, nebuliini). Titiin – stabiliseerib kontraktiilsete valkude positsiooni ja soodustab oma elastsusega lihase algpikkuse taastamist pärast venitust. Nebuliin kinnitub Z – kettale, paikneb aktiinifilamendiga kõrvuti ja aitab neid sarkomeeris reastada. 12 Sarkoplasmaatiline retiikulum – lihaskiu endoplasmaatiline retiikulum Sarkomeer – lihaskiududes olev kontratiline algühik Skeletlihaste struktuur: Sarkolemm (lihase rakumembraan) Müofibrillid Niidikujulised filemendid lihaskius Aktiin (peened filamendid) Troponiin Tropomüosiin Müosiin Z-ketas A-vöö I-vöö Sarkoplasmas: Sarkoplasmaatiline retiikulum (13%) Ristitorukesed
- Vere üldmahu (vere plasmamahu) vähenemine. Vere plasma = vere vedel osa - Suureneb südamelöögisagedus - Vähenevad südame löögi- ja minutimaht - Väheneb südame lihasmass 15. Miks hakkab lihas pärast mõnenädalast treeningupausi sama koormuse juures rohkem laktaati tootma? Kuna aeroobne energiatootmispotensiaal väheneb. 16. Kuidas on treeningupaus seotud keha rasvavarude suurenemisega? Samal ajal kui rasvu põletavates punastes lihaskiududes mitokondrite arv (rasvade põletamise potentsiaal) väheneb, kasvab mitokondrite arv rasvarakkudes mitmekordseks. Seda tuuakse üheks võimalikuks seletuseks, miks sportlased koguvad treeningupausi ajal suhteliselt palju rasva – keha tegeleb energiavarude potentsiaali parandamisega. 17. Miks on treeningupausi järgsed muutused tippsportlase ja algaja organismis erinevad? Üldise reegli järgi on tippsportlastel treeningupausi kestuse ja vastupidavuse langus selges korrelatsioonis
hoidvad lihased aga on kestvas pinges ilma olulise lühenemiseta (isomeetriline tööreziim). 68. Üksik- ja summaarne kontraktsioon. Teetanus. Vastusena üksikule närviimpulsile või ühekordsele ärritusele induktsioonivooluga tekib lihases ja isoleeritud lihaskius üksik pingelaine, üksikkontraktsioon. Ärrituse andmise momendi ja kontraktsiooni alguse vahel on teatav ajavahemik, mida on hakatud nim. kontraktsiooni latentsiajaks. Latentsiaja vältel toimuvad lihaskiududes protsessid, mis valmistavad ette lihase mehaanilist reaktsiooni. Üksikkontraktsioonide ja selle eri faaside kestus pole püsiv suurus. Ühel ja samal lihasel võib ta muutuda, sõltuvalt reast tingimustest, mis mõjutavad lihase funktsionaalset seisundit. Funktsionaalset liikuvust kõrgendavad mõjutused suurendavad kontraktsiooni kiirust. Seda täheldatakse: · keskkonna temperatuuri mõningasel tõusul · katsetingimustes kasutatavate mõõdukate ärritajate mõjul
valkude katabolismist. O ei kasutata O ei kasutata O kasutatakse 1ATP kreatiini molekuli 2ATP-d glükoosi molekuli 36ATP-d glükoosi molekuli kohta kohta, tekib piimhape kohta, tekib CO ja HO kestab 15sek kestab 30-60sek kestab tunde ·Punased lihased on aeglased, kuid vastupidavad lihaskiududes on palju mitokondreid ja müoglobiini, mis on reservhapniku säilitamise kohaks ja millesse akummuleerunud hapniku kasutab lihas pikaajaliseks tööks toodavad energiat aeroobselt N: selgroosirgestaja ·Valged lihased on kiired reageerijad, samuti ka kiired väsijadtoodavad ATP-d eelkõige anaeroobse glükolüüsi kaudu N: silmaliigutajalihased Kontraktsioonivormid ·Lähtuvalt lihasele antavate stiimulite sagedusest eristatakse üksikkontraktsiooni (kestvus
Peaaegu ainus vahetu Müofibrillid on üksnes lihasrakus energiaallikas, mida rakus elutalitlusprotsesside käivitamiseks kasutatakse, on esinevad orga- adenosiintrifosfaat (lühendatult ATP). ATPd sünteesitakse mitokondrites hapniku nellid. Müofibrillid juuresolekul ja osalusel. Mitokondreid leidub palju niisugustes rakkudes, kus annavad lihasele energiavajadus on suur, näiteks lihaskiududes ja maksarakkudes. kokkutõmbevõime, Mõnedes rakkudes leidub ainult neile omaseid organelle. Näiteks lihasrakkudele inimesele tervikuna iseloomulik kontraktsioonivõime tuleneb otseselt neile spetsiifiliste organellide aga liikumisvõime müofibrillide olemasolust. Koed koosnevad KUDE rakkudest ja rakuvaheainest
kulgevad lühemate või pikemate kõõlustega üle ühe või mitme liigese ja kinnituvad liigutatavatele luudele. Vastupidi kõigile teistele anatoomilistele moodustistele jäsemetes, mille pikkus on kindlaks määratud, võivad lihasekiud kontraheeruda, s.t aktiivselt kokku tõmbuda ja lüheneda, misläbi liigutus teoks saab. Impulsse kokkutõmbumiseks annavad perifeersed motoorsed närvid motoorsete lõpp-plaatide kaudu lihaskiududes, selleks vajaliku energia annavad glükoos ja hapnik oksüdatiivsete ainevahetusprotsesside kaudu lihaskiududes. Vabaneva jõu suurenemist lihaste kokkutõmbel piiravad pingul sidekoest vaheseinad ehk fastsia ruumid. Lihaste kokkutõmbel tekib ajutine rõhu suurenemine fastsia ruumides. Kui rõhku paistetuse (ödeem, hematoom) kaudu pidevalt suurendatakse, võib tekkida kompartmentsündroom, mida nimetatakse ka lihase suletusrõhu sündroomiks LSS.
annaabi.ee 
