- 2 nädalat koleerikul, 1 nädal flegmaatikul raskemat trenni; 1 nädal nii koleerikul kui ka flegmaatikul rahulikumat trenni (seda juhul, kui treenitakse korrapäraselt 3x nädalas) 12) Keskmine ööpäevane energiavajadus spordikaugel mehel ja naisel? - 3000 kcal mehel, 2500 kcal naisel 13) Millal kasutatakse baas- ja millal formeeruvaid harjutusi? - Baasharjutusi lihaste kasvatamisel, formeeruvaid lihaste viimistlemisel 14) Nimetage kolm antagonistlikku lihasgruppi. - Biitseps, triitseps; rinna ja seljapikklihas; esi- ja tagareie lihas 15) Mis on maksimaalne jõud? - Võime üks kord tõsta maksimaalset (võimete kohast) raskust. 16) Mis tegurid mõjutavad lihasjõudu? - Liigutuse kiirus, lihaskiudude pikkus, lihaskiudude omadused (kiired ja aeglased)
Küünarnukki ära lüües tuntakse samas piirkonnas "elektrilööki". * Nimmepõimik moodustub nimmenärvide kõhtmistest harudest, paikneb nimmelülide kõrval niudenimmelihase vahel. Selle põimiku närvid innerveerivad kõhu alumise osa nahka ja lihaseid, reie eesmisi ja mediaalseid lihaseid ning nahka samas piirkonnas, samuti sääre mediaalse pinna nahka. Suurimad närvid selles põimikus on: * reienärv laskub kubemesideme alt reiele innerveerides eesmist lihasgruppi ja nahka * toppenärv suundub reie mediaalse grupi lihastele * Ristluupõimik moodustub ristluunärvide kõhtmistest harudest ja väljub väikevaagnast suure istmikumulgu kaudu tuharapiirkonda. Selle põimiku närvid innerveerivad lahkliha lihaseid ja nahka, vaagna ja reie tagakülje lihaseid ning nahka, kõiki sääre ja jala lihaseid, v.a. sääre sisepinna nahk. Põimikust lähtuvad lühemad harud
kui rakendatakse õiget tehnikat. Jõuharjutusi tehes teeb keha tööd mõlematpidi nii raskust tõstes, kui ka langetades. Mõemad on võrdselt tähtsad. Lihased ei arene mitte ainult treeningu jooksul vaid ka puhkeseisundis. Seetõttu on oluline, et treening vahelduks optimaalse puhkusega. Pingutus peab kogu seeria jooksul püsima maksimaalne ning surnud punkti ületamine peab toimuma suure vaevaga. Iga harjutaja peab teadma missugust lihasgruppi üks või teine harjutus treenib. Teiste lihaste abi tuleb sealjuures viia miinimumini. Lihasevalu Treeninguga kaasneb tihti lihaste valulikkus. Trenni tagajärjel tekivad lihastes mikrorebendid. Sellest tulenevalt ehitabki organism lihased tugevamaks ja vastupidavamaks. Pärast intensiivset treeningut jäävad lihastesse energiatootmise laguproduktid, mis koos mikrorbenditega põhjustavadki lihasevalu. Kas lihased peaksid jääma pärast treeningut valusaks ja kui valusad võivad nad olla ?
kasuta sirutusi ja väljaasteid. Kasuta keskmist/suurt raskust ja korduste vahemikku 6 8. II-kuju II-kuju puhul on nii õlad, vöö kui puusad pea ühelaiused. Keha on sale ning kiire ainevahetusega ning võtab kaalus raskesti juurde. Kardiotreening kardio tuleks hoida minimaalsel tasemel, eelistatud on stepper, kuid enamus tähelepanu peaks olema suunatud jõutreeningule. Jõutreening Treening peaks olema intensiivne ja lühike. Igat lihasgruppi peaks treenima korra nädalas. Tähelepanu peaks keskenduma intensiivsusele ning sümmeetrilisele jalgade, selja ja õlgade treeningule. Kasuta baasharjutusi nagu rinnalt surumine, kükk, õlapressid allatõmbed jne. Rõhk peab olema suunatud lihasmassi kasvatamisele, seega korduste vahemik 6 8. 8-kuju 8-kuju tuntud ka kui ,,liivakell" on geneetiline kingitus. Reeglina on nii pikkus kui kaal kehaga sümmeetrias. Puusad ja rinnad on samasuured ning vöökoht ca 25cm kitsam. Sellist
tagakints, mille võiks nööriga kinni siduda, et see laiali ei valguks (tööstuslikult kasutatakse nn singivõrku). Lamba tagaosast saab valmistada hiilgava roa, mis oskuslikult maitsestatuna tagab eriti aromaatse söögielamuse. Pärast küpsetamist võib praetüki määrida kokku vahukoore ja lambalihapuljongi seguga, mis lisab roale maitsekust ja mahlakust. Lamba abatükk paikneb esiosas ning on konditustamiseks üks keerulisemaid tükke. Kui tagaosa lihased kujutavad endast korrektset lihasgruppi, siis kondita abatükk on ebakorrapärasem ja ka soonelisem. Samas sisaldab abatükk enam rasva, mis tagab mahlakuse. Kõige sagedamini kasutatakse kondiga abatükki (umbes 3 cm paksuste lõikudena), mis sobib hautamiseks, küpsetamiseks, praadimiseks ja raguuks. Samuti võib kondiga või kondita abatükki grillida (nt saslõkina). Saslõkk ei pea alati olema kondita lihast üsna edukalt annab seda teha ka suuremast kondiga lihalõigust ning küpsetada näiteks grillresti peal.
Raskema vigastuse korral on rebend täielik. Rebenenud osad eemalduvad üksteisest ja funktsioon puudub täielikult. Sellise juhtumi korral on kirurgiline ravi vajalik koheselt. Oodates eemalduvad pooled üksteisest põletikulise kontraktuuri tõttu. Lihaste ja kõõluste haigused. Ülekoormusel on suur roll lihase ja kõõluste haiguste tekkel. Ägedad neuromuskolaarsed spasmid tekivad jooksjail, uisutajail, vehklejail, ujujail, maadeljatel jne. Äge valu lokaliseerub mingisse lihasgruppi. Spasm muudab edasiliikumise võimatuks. Neuromuskolaarset spasmi (krampi) soodustavad: · Mitteküllaldane eelsoojendus · Treeningu ebakohane ülesehitus 7 · Paikne jahtumine · Äsjapõetud külmetushaigused · Toiduratsiooni vähene kaltsiumisisaldus · Treening kuumas kliimas Krampis oleva lihase venitamine tekitab veel rohkem valu, aga on abiks spasmi tagajärgede vähendamisel
Raskema vigastuse korral on rebend täielik. Rebenenud osad eemalduvad üksteisest ja inimene ei saa liigutada. (http://www.inimene.ee) (http://www.e-ope.ee) Sellise juhtumi korral on kirurgiline ravi koheselt vajalik. Oodates eemalduvad pooled üksteisest põletikulise kontraktuuri tõttu. (http://www.e-ope.ee) 1.3.3.Lihaste ja kõõluste haigused Ägedad neuromuskulaarsed krambid tekivad jooksjail, uisutajail, vehklejail, ujujail, maadeljatel jne. Äge valu tekib kindlasse lihasgruppi. Kramp muudab edasiliikumise võimatuks. (http://www.inimene.ee) Neuromuskulaarseid krampe soodustavad: · mitteküllaldane eelsoojendus · treeningu ebakohane ülesehitus · jahtumine · äsja läbielatud külmetushaigused · treening soojas või isegi kuumas kliimas Kui lihas läheb krampi ja seda venitada, siis võib see teha veel rohkem valu kui alguses, aga on abiks krambi tagajärje vähendamisel. Sellele võiks järgneda lõdvestus.
Nii näiteks Xeno Müller treenides veepeal paadis südame löögisagedusega 150 lööki minutis saavutab laktaadisisalduse veres 1,3 mmol/l . Sealjuures, et saavutada sama laktaadi kontsentratsioon veres jalgrattaga treenides, tuleb treenida südame löögisagedusel 135 lööki minutis. Üldiselt võib väita, et ühesugusel laktaadisisaldusega lihastööl on südame löögisagedus keskmiselt 15 lööki madalam, kui kasutada ainult ühte põhilist lihasgruppi (jalgratas, aerutamine, jms) võrreldes sõudmisega, mis kasutab kõiki peamiseid keha lihasgruppe. Murdmaasuusatamise eelis jalgrattatreeningu puhul on see, et südame löögisagedus on antud vere laktaadikonsentratsiooni juures sarnane sõudmises saadud südame löögisagedusele. Kokkuvõtteks võib öelda, et kestustöö aeroobse baasi loomisel on tähtsaim komponent, et saavutada võistlusperioodil paadi maksimaalne kiirus, seda sõltumata paadiklassist.
tõstetehnikat 1) teha korralik soojendus, 2) raskustega mitte üle doseerida, 3) kindlustada julgestus maksimaalsete harjutuste sooritamisel, 4) rõhutada lihaste harmoonilist arendamist, 5) kasutada tõstevöösid ja polstreid. - Jõutreeningu koormusi on vaja varieerida päevast päeva ja tsüklist tsüklisse. - Kui valida viis kõige olulisemat lihasgruppi, siis need oleksid: kõhulihased, selja siru- tajad, jala sirutajad, käe sirutajad ja suur rinnalihas. Kui valida ainult kaks jõutesti, siis need võiksid olla jõutõus kangile koos toengusse minekuga ja kükid ühel jalal. - Jõuharjutuste sooritamisel võib kasutada super-, tri- ja gigantseeriaid. KIIRUS Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga. Kehaliste harjutuste sooritamisel puututakse eelkõige kokku kiirusvõimete kompleksse rakendamisega