naistel. 22. Makromajanduslikud ökonomeetrilised mudelid (olemus; kasutamine): · Kleini mudelid; · NAIRU (Non-Accelerating-Inflation Rate of Unemployment) mudelid; · HERMES (Harmonized Econometric Research for Modelling Economic Systems) mudelid; · üleminekumajanduse makromajanduslikud mudelid; · Eestis koostatud makromajanduslikud mudelid. · Eesti piimandussektori makro-ökonomeetriline mudel. · Eesti taimekasvatussektori makro-ökonomeetriline mudel; · Eesti lihasektori makro-ökonomeetriline mudel. Makromajanduslikke ökonoomilisi mudeleid kasutatakse makromajanduses protsesside analüüsimiseks ja prognoosimiseks ning riigi makromajanduspoliitika .kvantitatiivseks hindamiseks. A) Kleini mudelid- Kleini peamine mudel koosneb 3 struktuursest võrrandist e. käitumisvõrrandist ja 3 makromajanduslikku tasakaalu kirjeldavast samasusest e. seosevõrrandist Struktuursed võrrandid on tarbimisvõrrand, investeeringute võrrand ja erasektori palgavõrrand
arendamine. Toiduainetööstuses on turundustegevuste roll tähtsustumas, kuid seni on tegevusi rakendatud sektorite lõikes erinevalt. Arendus- ja uurimiskulud uute toodete väljaarendamiseks on olnud väikesed. Senisest suurem tähelepanu tootearendusele aitaks kohalikel tööstustel vastu seista konkurentsisurvele. Riikliku arengukava ja SAPARDi investeeringutoetusi on nelja aasta lõikes enim saanud lihasektor. 2004. aastal moodustas lihasektori toetussumma ligikaudu 59% toetuste kogusummast. Toiduainetööstus peaks muutuma tulutoovamaks ja paindlikumaks vastavalt turu uuenevatele nõudmistele, suurendades kõrgema lisandväärtusega kvaliteetsete toodete tootmist ja tagades seega kasu esmatasandi tootjale. Piimatööstus Põllumajanduse kogutoodangust moodustas piima tootmine 2004. aastal hinnanguliselt 29%. Toiduainetööstuses oli piimatööstuse osakaal 32%. Veterinaar- ja Toiduameti andmeil oli Eestis seisuga 14.03
madalamale tasemele kui vastavad näitajad olid enne sõda. 1990. ndate aastate lõpu loomakasvatuse kogutoodangu näitajad moodustavad 1980. ndate aastate lõpu tasemest liha kogutoodangu korral keskmiselt 25% ja piima korral 50%. Parem on olukord produktiivsusnäitajate (intensiivsusnäitajate) osas. Siin on kõrgeimad näitajad just analüüsitava perioodi viimasel aastal. 29. Ökonomeetrilised mudelid põllumajanduses: piimasektori, lihasektori ja taimekasvatussektori mudelite olemus. LIHASEKTOR Antud mudel on dünaamiline osalise tasakaalu mudel, mille ülesehitus on analoogiline tuntud FAPRI1 EU GOLD mudelile. Mudeli dünaamilisus tähendab, et selle abil on võimalik koostada prognoose tulevaste perioodide kohta. Mudeli osaline tasakaalustatus tähendab seda, et liha pakkumine ning nõudlus (ehk tootmine ja tarbimine) on mudelis tasakaalus, kuid nende modelleerimisel on kasutatud ka nn mudeliväliseid näitajaid.