perikondriga). Kõhrkude koosneb intertsellulaarsubstantsist ja selles asetsevatest kõhrerakkudest e. kondrotsüütidest. d) Luukude on luude kompaktses hja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Lihaskoed ( ka 6.vastus) teostavad organismi liigutuslikke protsesse. Esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest , kuid peentest lihasekiududest, mis kotraktsiooni puhul oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Närvikude( 7. vastus) moodustab mitmekesise kujuga närvirakkudest , närvikiududest ja viimaste lõpmetest. Närvikoest koosneva närvisüsteemi kaudu teostub organite talitluse kordineerimine. Jaguneb :närvikude kitsamas mõistes ja neurogliia 24. Epiteelkoed Epiteelkoed- koosnevad kandilistest rakkudest. Epiteelrakud on polaarselt
perikondriga). Kõhrkude koosneb intertsellulaarsubstantsist ja selles asetsevatest kõhrerakkudest e. kondrotsüütidest. d) Luukude on luude kompaktses hja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Lihaskoed ( ka 6.vastus) teostavad organismi liigutuslikke protsesse. Esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest , kuid peentest lihasekiududest, mis kotraktsiooni puhul oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Närvikude( 7. vastus) moodustab mitmekesise kujuga närvirakkudest , närvikiududest ja viimaste lõpmetest. Närvikoest koosneva närvisüsteemi kaudu teostub organite talitluse kordineerimine. Jaguneb :närvikude kitsamas mõistes ja neurogliia 28. Epiteelkoed Epiteelkoed- koosnevad kandilistest rakkudest. Epiteelrakud on polaarselt
tõmbetugevus ja elastsus. Sidekoes eristatekese: Retikulaarne sidekude, Kohev sidekude Siin leiduvate rakkude hulgas on näiteks rasvarakke, ja vere valgeliblesid, Rasvkude – koheva sidekoe eri vorm Tihe sidekude – erineb kohevast sidekoest kiudude ülekaalu ja kiudude kindla paigutuse poolest. Rakke suhteliselt vähe ja nad paiknevad üksnes kiudude vahel. 43. Lihaskoed Lihaskoed- sile-, südame- ja vöötlihaskude. Nad moodustuvad pikkadest, kuid peentest lihasekiududest, mis kontraktsiooniga oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Silelihaskude- kontraktsioonid on aeglased ja kestvad, ehituslikult koosneb silelihaskiududest. vöötlihaskude- tahtele alluv kude, mida kontrollib somaatiline närvisüsteem.. Skeletilihase moodustavad vöötlihaskiud, mis koosnevad müofibrillidest, mida moodustavad lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiin ja müosiin omakorda moodustavad sarkomeere, mis on avajalikud kontraktsioonideks
Kõhrkude koosneb intertsellulaarsubstantsist ja selles asetsevatest kõhrerakkudest e. kondrotsüütidest. d) Luukude on luude kompaktses hja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Lihaskoed ( ka 6.vastus) teostavad organismi liigutuslikke protsesse. Esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest , kuid peentest lihasekiududest, mis kotraktsiooni puhul oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Närvikude( 7. vastus) moodustab mitmekesise kujuga närvirakkudest , närvikiududest ja viimaste lõpmetest. Närvikoest koosneva närvisüsteemi kaudu teostub organite talitluse kordineerimine. Jaguneb :närvikude kitsamas mõistes ja neurogliia. 4) Epiteelkoed epiteelkoed - koosnevad kandilistest rakkudest. Epiteelrakud on polaarselt diferentseerunud: nende mõlemal pool tuuma asetsevad pooled erinevad oma ehituselt
annaabi.ee 
