Keskaja filosoofia
Seadustele ja valitsusele tuleb
alluda, kuivõrd need ei lähe vastuolla jumalike seadustega. Kuid inimese elu
kaugem eesmärk on jumalariigis. Inimene on justkui kahe kodakonsusega, ühelt
poolt sünnipäraselt siin maailmas, et sünnib siia, aga et isa on jumal kõigil ja siis
on nagu jumalalapsed ja sünnilt jumalamaailma kodakonsus vms. Jumala
seadustele peab rohkem alluma, kui riigi seadustele, kui seadus seda nõuab vms.
Kristlased pidasid kõige olulisemaks sündmuseks jumalapoja lihakssaamist
(inkatnatsioon) seeläbi sai võimalikuks lepitus inimese ja jumala vahel, seda ei
peetud lihtsalt üheks müüdiks, vaid see on ainulaadne sündmus kogu ajaloos. See
tähendab seda, et jumal sai selles maailma inimeseks, siis on see mailm eriline
paik lunastuse tähenduses. Me ei sünni teise maailma uuesti. Inimese elu on väga
unikaalne väärtus. Üksikisiku tegudel on väga oluline roll.
II Kristluse kokkupuuted Antiikse filosoofiaga
Kristlus vs filosoofia
annaabi.ee 
