toiteväärtus Harilik nõiahammas on Eestis väikese levikuga, kuid omab rohusöödana tähelepanu. Nõiahammas sisaldab tanniini. Tanniinide keemiline koostis loob kaitsesüsteemi taimedel seente, hallituste ja bakterite vastu. Tanniinil võib olla nii positiivne kui ka negatiivne mõju rohusöötade toiteväärtusele. Tanniini kõrge kontsentratsioon pärsib loomade söömust ja vähendab seeduvust, sest kõrge tanniinisisaldusega kaasneb kõrge ligniinisisaldus, madal TP ja halb seeduvus. Tanniini madal kuni mõõdukas hulk mõjub positiivselt rohusööda proteiini metabolismile ja hoiab ära loomadel puhitused ning ussnugilised. Tanniin moodustab lahustuva proteiiniga ühendi, mis ei lahustu vatsas (pH 5,8-6,8), küll aga äärmusliku pH tasemega libedikus (pH 2,5-3,5) ja peensooles (pH 7,5-8,5). Söötade tanniinisisaldus võimaldab vähendada proteiini lõhustuvust vatsas ja suurendada proteiini imendumist peensooles
75): Puuvillakiu töötlemiseks võib kasutada ka ammoniaaki, saadakse merseriseerimisega sarnane efekt. 3. 4. Linaste materjalide ettevalmistus ja selle eripärad. Kuna linakiud on ka tsellulooskiud, siis on tema ettevalmistus mõneti sarnane puuvillkiu ettevalmistusega. Tehniline linakiud erineb erineb siiski oluliselt puuvillakiust. Need erinevused on: · madalam tselluloosisisaldus; · suurem vahataoliste lisandite hulk 2,7%; · suurem pektiinainete hulk 2,9 3,2%; · ligniinisisaldus 3,8%; 19 · koosneb elementaarkiududest; Puuvillakius puudub ligniin kui lisand, ligniini lisandus kinas raskendab tema ettevalmistust. Keerukamaks teeb linakiu ettevalmistuse ka see, et linakiu sisemine kanal on kahest otsast suletud, mis raskendab lahuste tungimist kiu sisse. Linakiudu keedetakse ja valgendatakse pehmemates tingimustes kui puuvillkiudu (põhjuseks on linakiu eripära
atmosfääri ja elusorganismide mõjul ning mille fütotsünoosiga. Tähistatakse mullaprofiili Kõdu koostisest avaldab mõju süsivesikute, iseloomulikumaks tunnuseks on viljakus. kirjeldustes "O". Metsakõduhorisont on valkude ja ligniini vahekord: mida suurem on Kliimategurite kõrval on muld üheks peamiseks metsahuumuse ehk huumusprofiili üheks ligniinisisaldus, seda aeglasem on lagunemine. Eri metsa kasvu mõjutavaks faktoriks. eksogeenseks osaks. Metsakõdus peegeldub taim- kõduliikide lagunemiskiirust seostatakse sageli Metsamullad võivad olla väga mosaiiksed, ja muldkatte jvastastikune seos, varise voo iseloom süsiniku ja lämmastiku suhtega: mida väiksem see sõltuvalt lähtekivimist, reljeefist, maakoha mulda ja orgaanilise aine lagunemise kiirus
lagunemisel toimuvad protsessid orgaanilises aines ja mineraalühendites oleva hapniku arvel. Lagunemise vaheproduktidest kuhjub mitmesuguseid orgaanilisi happeid, mis on lagundavatele bakteritele mürgiks ja takistavad edasist lagunemist. Aeroobne lagunemine kulgeb seetõttu aeglaselt ja taimejäänused hakkavad kuhjuma. Kõdu kuhjub enamasti liigniisketel muldadel, sest need on hapnikuvaesed. Kõdu koostisest avaldab mõju süsivesikute, valkude ja ligniini vahekord: mida suurem on ligniinisisaldus, seda aeglasem on lagunemine. Eri kõduliikide lagunemiskiirust seostatakse sageli süsiniku ja lämmastiku suhtega: mida väiksem see on seda kiiremini kõdu laguneb. Näiteks W.Wittichi (1961) järgi on leedripuu kõdul C/N 12, sanglepal 16, sarapuul 28, pärnal 37, kasel 45, kuusel 48. Oluline on ka aluste sisaldus kõdus. Alused mõjuvad lagunemisel kujunenud happesusele neutraliseerivalt. Näiteks lehtpuude (saar, jalakas) kõdu sisaldab kuus korda enam leelisi kui okaspuude kõdu.
annaabi.ee 
