Sellistes tingimustes kasvav puit hakkab tootma teistsuguste ehitustega rakke. Samasugune protsess toimub ka okste juurdekasvul, kus oksa raskusjõud teda maa poole tõmbab, luues ka okste kinnituskohale spetsiaalse struktuuriga rakke. Ränipuit- puidu mass mis tekib vaid okaspuul kõveruspoolsele küljele, mille põhjustajaks siis eelmainitud jõud. Ränipuit on tumedam, vaigu- ja ligniinirikkam ning kõvem kui normaalne puit. Tõmbepuit- puidu mass, mis tekib vaid lehtpuudel kõverdunud külje vastasküljele e koormatud koha vastaspoolele, mille põhjustajaks samuti eelmainitud jõud. Selle puidu kiud on pikemad , sisaldavad rohkem tselluloosi ja tunduvalt vähem ligniini kui normaalne puit, see pärast heledama värvusega. Räni- ja tõmbepuidu tekkimise põhjuseks puidu juurdekasvu häired
Sellist laadi kasvamise tulemusena, kompenseerides tüvele langevat ebaühtlast koormust, hakkab puu tootma teistsuguse ehitusega rakke. Samasugune protsess toimub ka okste juurdekasvul. Oksa kinnituskohas mõjutab oksa mass tüve jõuga, mille tasakaalustamiseks moodustatakse kinnituskohal spetsiaalse struktuuriga rakke. Okaspuu puidus tekib puidumass kõverusepoolsesse külge ning sellist puitu nimetatakse ränipuiduks. Ränipuit on tumedam, vaigu- ja ligniinirikkam ning kõvem kui normaalne puit. Lehtpuu puidus koondub puidumass kõveruse e koormatud koha välispoolsesse osasse ja seda nimetatakse tõmbepuiduks (joonis 21). Sellise puidu kiud on pikemad, sisaldavad rohkem tselluloosi ja tunduvalt vähem ligniini kui normaalse puidu kiud ning on seepärast heledama värvusega. Seega on räni- ja tõmbepuidu tekkimise põhjuseks puidu juurdekasvu häired. Räni-ja tõmbepuit on oma ebanormaalse ehituse tõttu täiesti kasutamiskõlbmatud
annaabi.ee 
