PUIT Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva küdet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. PUIDU TEKE Puit tekib puidurakkude kasvamise ja paljunemise tulemusena. Selle hulgas eristatakse kahte erinevat mehhanismi. Puidu kasv algab taimsest algkoest ehk meristeemist.
• Niines asuvate sõeltorude seinad ei puitu • Sõeltorude põhiülesanne on süsivesikute transport • Sõeltorud kaotavad oma tuuma, ribosoomid ja veel mõned organellid arengu käigus • Saaterakud on kitsad elusad rakud sõeltorude kõrval (companion cell). Nad on ribosoomide ja tuumaga ühendatud, mis sünteesivad valke sõeltorude jaoks. • Ksüleemi e. puidukiud koosneb 4 erinevast rakutüübist: Trahheiidid –pikenenud kujuga ja lignifitseerunud rakud, mis sarnaselt taimedes olevale sklerenhüümi koele on kitsenevate otstega, mis on ühendatud ülekattega külgnevate trahheiididega Traheed e. sooned – torukujulised surnud rakud Parenhüümi rakud – täiteks soonte või trahheidiide vahel Libriformkiud (puitunud e. lignifitseerunud kiud) • Floeemi- ehk niinekiud koosneb 5 erinevast rakutüübist: Sõeltorud (õhukeseseinalised, tselluloosist koosnevad)
Töö nr 7 Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu ning niiskuse sislduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu ja puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid. Katsetavaks puiduks on männipuu. Laiemas mõttes mõistetakse puidu all lignifitseerunud (polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse) (puitunud) taimekudet(1). Puidurakkude kest koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniin annab puidule mehaanilise tugevuse. Männi kuivaines on tselluloosi 40…45%, hemitselluloosi 25…40%. Ligniini sisaldus okaspuude kuivaines on 24…33%. 3. Katsevahendid Immutusvann, kuivatuskapp, kaal, nihik, joonlaud, press. 4. Katsemetoodikad 4.1
Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekude. Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit kõige vastupidavam. Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolatsioonivõime 400 korda parem kui terasel, 1500 korda parem kui alumiiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Puit on looduslik materjal, mida saab peale kasutamist
SISSEJUHATUS Antud referaat1 on puidust ja puitmaterjali kasutamisest. Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutus võimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. 1 Tegemist on Wikipeedia artikliga puidu kohta. Taoline referaadi koostamise viis on tegelikult keelatud, kuna sellisel juhul on tegemist plagiaadiga! 1. PUIDU TEKE Puit tekib puidurakkude kasvamise ja paljunemise tulemusena
• Sõeltorude põhiülesanne on süsivesikute transport • Sõeltorud kaotavad oma tuuma, ribosoomid ja veel mõned organellid arengu käigus • Saaterakud on kitsad elusad rakud sõeltorude kõrval (companion cell). Nad on ribosoomide ja tuumaga ühendatud, mis sünteesivad valke sõeltorude jaoks. • Ksüleemi e. puidukiud koosneb 4 erinevast rakutüübist: Trahheiidid – pikenenud kujuga ja lignifitseerunud rakud, mis sarnaselt taimedes olevale sklerenhüümi koele on kitsenevate otstega, mis on ühendatud ülekattega külgnevate trahheiididega Traheed e. sooned – torukujulised surnud rakud Parenhüümi rakud – täiteks soonte või trahheidiide vahel Libriformkiud (puitunud e. lignifitseerunud kiud)
paremad kivistunud betooni omadused, nagu näiteks kulumiskindlus ja tihedus. (Otsman, 1976: 26). 1.2. Puit Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka (http://et.wikipedia.org/wiki/Puit). 1.2.1. Eelised ja puudused Puit on peene paksuse puhul tugev ja elastne. Puit on küllaltki vastupidav paljude keemiliste ainete suhtes. Näiteks, puit kahjustub alles siis kui keskkonna pH-tase on alla 2 või üle 9
Keha koosneb lehtedest, vartest ja hulkraksetest risoididest. Mõnel liigil algelised juhtkoed Varre tipus kolmetahuline kiirdrakk (algkude) Sporofüüt koosneb jalast ja kaanega kuprast 24. Soontaimed, sooneostaimed SOONTAIMED sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed Arengutsüklis domineerib sporofüüt (2n) Gametofüüt redutseerunud, väike Olemas juhtkoed (ksüleem ja floeem), olemas tugikude, vett transportivad trahheiidid ja trahheed on lignifitseerunud seintega, tugevad: taimed saavad kasvada pikkusesse SOONEOSTAIMED (seemneteta soontaimed) Praegu elavad jaotatakse kahte (nelja) hõimkonda: koldtaimed (pärisraigastaimed) ja lehtsooneostaimed (kl. sõnajalgtaimed, kl.ositaimed (kidataimed), kl. raagraigastaimed) Ürgne taimerühm, olid valitsevad karboni ajastul Kuna nende arengutsükkel on sarnane, domineerib sporofüüdifaas (2n) ja paljunemine toimub eostega, käsitleti varem ühe hõimkonnana, praegu mitme hõimkonnana Sporangiumid e
Keha koosneb lehtedest, vartest ja hulkraksetest risoididest. Mõnel liigil algelised juhtkoed. Varre tipus kolmetahuline kiirdrakk (algkude). Sporofüüt koosneb jalast ja kaanega kuprast 23. Soontaimed, sooneostaimed SOONTAIMED sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed Arengutsüklis domineerib sporofüüt (2n) Gametofüüt redutseerunud, väike Olemas juhtkoed (ksüleem ja floeem), olemas tugikude, vett transportivad trahheiidid ja trahheed on lignifitseerunud seintega, tugevad: taimed saavad kasvada pikkusesse SOONEOSTAIMED (seemneteta soontaimed)Praegu elavad jaotatakse kahte (nelja) hõimkonda:koldtaimed (pärisraigastaimed) ja lehtsooneostaimed (kl. sõnajalgtaimed, kl.ositaimed (kidataimed), kl. raagraigastaimed) Ürgne taimerühm, olid valitsevad karboni ajastul Kuna nende arengutsükkel on sarnane, domineerib sporofüüdifaas (2n) ja paljunemine toimub eostega, käsitleti varem ühe hõimkonnana, praegu mitme hõimkonnana. Sporangiumid e
annaabi.ee 
