jumalast. Jumal ei ole enam see, kes ütleb, mis on hea, mis halb. Moraal ja käitumismallid tulenevad keskkonnast, mitte jumalast. 61. Nietzche eristas üliinimest ja viimset inimest. Selgitage nende erinevust. Üliinimene on inimene, kes on rahvamassist üle, samas kui viimane inimene on väikekodanlik oleskleja. Need kaks mõistet vastanduvad teineteisele. 62. Selgitage Nietzche kriitikat ligimesearmastuse aadressil. Nietzche leidis, et kui ligimesearmastusega liiale minna, siis jäetakse iseennast unarusse, ning lõpuks pole ka ligimesele enam midagi anda. 63. Selgitage Nietzche kriitikat kurjale kurjaga mittevastamise põhimõtte aadressil. Nietzche väidab, et elu on pidev võitlus. Kui järgida põhimõtet, et kurjale kurjaga ei vasta, siis pole selles võitluses võimalik ellu jääda. Niisugust teguviisi nimetas Nietzche elu eitavaks sellest ka tema kriitika. 64
Jumal ei ole enam see, kes ütleb, mis on hea, mis halb. Moraal ja käitumismallid tulenevad keskkonnast, mitte jumalast. 61. Nietzche eristas üliinimest ja viimset inimest. Selgitage nende erinevust. Üliinimene on inimene, kes on rahvamassist üle, samas kui viimane inimene on väikekodanlik oleskleja. Need kaks mõistet vastanduvad teineteisele. 62. Selgitage Nietzche kriitikat ligimesearmastuse aadressil. Nietzche leidis, et kui ligimesearmastusega liiale minna, siis jäetakse iseennast unarusse, ning lõpuks pole ka ligimesele enam midagi anda. 63. Selgitage Nietzche kriitikat kurjale kurjaga mittevastamise põhimõtte aadressil. Nietzche väidab, et elu on pidev võitlus. Kui järgida põhimõtet, et kurjale kurjaga ei vasta, siis pole selles võitluses võimalik ellu jääda. Niisugust teguviisi nimetas Nietzche elu eitavaks – sellest ka tema kriitika. 64
lunastamisel (esimene on ülestunnistus) võib olla tema jaoks parem kui karistusest pääsemine ning kuidas targal juristil jääb üle sellele äratundmisele vaid kaasa aidata Dostojevski alustas tööd romaaniga, kaaslasteks koormavad rahamured, lühike tähtaeg, piinavad haigushood, väljakannatamatu armuvalu ja enesepõlgus mängukire pärast. Dostojevski loosung: "Ole alandlik uhke inimene!", s.t igaüks peab elama ligimesearmastusega ja ei tohi ennast liigselt esile tõsta, sest see võib viia kuriteoni. ,,Kuritöö ja karistus" oli väga menukas. Kunagi varem ei olnud sellise vahedusega näidatud, et idee inimkonna jagamisest ,,kõrgeteks" ja ,,madalateks", ,,väärtuslikeks" ja ,,väärtusetuteks", väljavalituteks ja üleliigseteks on kõige kurja juur. Võib arvata, et kirjanikku mõjutasid tolleaegsed vene ühiskonnas juhtunud lood. Näiteks kirjutas ta 1861
Riik ja riigivalitsemine peaks äratama inimestes samu tundeid nagu tekivad seoses perekonnaga. Selles omaksvõetud pärandis oleme andnud oma riigikorra ülesehitusele veresuhete kuju, mis ühendab meie riigi ülesehitust meie kallite perekondlike sidemetega, lisab meie riigi peamised seadused meie perekondlike kiindumuste hulka, hoiab lahutamatuna ja peab nende kõigi ühinenud soojuse ja vastastikku ilmneva ligimesearmastusega kalliks meie riiki, meie kodusid, meie haudu ja meie altareid. Inimõigused Inimõigused kui mõiste on ekslik nagu ka kõik muud prantsuse revolutsionääride abstraktsed loosungid. Need ei tulene ajaloost ega inimelu kogemustest, vaid on väljamõeldised, on traditsioone mitte-arvestava mõistuse vili, kaasaegse "sofistika" tagajärg. Lõpptulemuseks on see, et võimu juurde jõuavad igasugused lurjused ja hullud, kes tulevad ja hävitavad kõik, mis sajandite jooksul mitmed
annaabi.ee 
