-Nimetatud Leonardo Pisano Fibonacci, 13. saj. itaalia matemaatiku auks. 4 1.2 Üldistused Erinevaid üldistusi on Fibonacci arvudele päris mitu. Kuna nad pole nii põhjalikult läbiuuritud, kui seda on algne jada ise, on nende praktilised kasutusalad praeguse seisuga pisut piiratumad. Pea kõik neist sobivad aga sellegipoolest mingite spetsiifiliste protsesside kirjeldamiseks, leides seega kasutust ligilahedaselt sarnastel aladel kui algsed Fibonacci arvud. Selles uurimistöös on käsitletud üldistustest kolme põhilisemat. Väärib veel mainimist, et neid saab omavahel üpris hästi kombineerida. 1.2.1 Jada algsete väärtuste muutus (esimene üldistus) Selle asemel, et jada algaks kahe kindla väärtusega, nagu Fibonacci arvude puhul selleks on F0 = 0 ja F1 = 1, võib ta alata ka mingite suvaliste arvudega, sest matemaatiliselt on põhilisimaks omaduseks ikkagi seos. Kuigi jada jab üheselt
poja paastmiseks kiilma vett soovitas (oma iseloomulikul pehmel viis-íl, mis juba iseenesesthasti mojus), siis ei jaanud emal muud iile kui kuulata ja kuulda ning lopuks, moneminutilise vaagimise jarel ka kuuletuda. ~, Passi-poiss polnud aastatki koolis kainud. Kui ema ta 1946. aasta siigisel poolvagisi esimese klassi uksest sisse liikkas ja ise seejarel kella kahku kolama pani, leidis ta ohtul kodunt eestpoja, kes luges voodi serval rahumeeli raamatut. Kui ka jargmistel paevadel ligilahedaselt sama juhtus (erinesid vaid paaseteed ja loksust lahtirebimise ajad), siis ei jaanud muud iile kui kutsuda Sobakov. Hallide vuntside ja kiilaspeaga doktor ei kiirustanud diagnoosi panema, vaid motles eelkoige sellele, kuidas lepitada pueriilsest monomaaniast (mis vois olla aluseks mone tosisema tove, naiteks skisofreenia tekkimisele) teadmatutel pohjustel nakatunud aju ja tollast haridussiisteemi, mis, nagu me koik hasti teame, valistas iga vahegi moeldava ja monikord moistlikugi halbe juba eos
ukskõik millise kuju voi mootmetega ruumi. Parast valamist pole vaja rakendada mingeid taiendavaid tihendamisoperatsioone. Selline betoon loob rea eeliseid, kui tegu on keerukate konstruktsioonide, vormide voi vaga tiheda sarrusetusega, mis muudavad tihendamise keeruliseks voi isegi voimatuks. Isetiheneva betoonisegu toodeldavust (voolavust) iseloomustatakse koonuse laialivalgumisega, mitte vajumisega, nagu oleme harjunud tavabetooni puhul. Laialivalgumine peab olema ligilahedaselt 70 cm. Isetiheneva betooni korge voolavus ei avalda negatiivset moju betooni tugevusele ega kivinenud betooni teistele omadustele. Samal vesitsementteguril saavutatakse samavaarsed voi monevorra korgemad tugevusnaitajad kui tavalise vibreeritava betooni korral. Vaatamata korgele voolavusele sailitab oigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu. Takistustest moodavoolamisel ei tohi betoon blokeeruda takistuste, naiteks sarruse taga.
annaabi.ee 
