Karoliina Esop 8.a Metsmaasikas Metsmaasikas on 5-20cm kõrgune. Juurmised lehed on kolmetised ja asuvad pikkadel karvastel leherootsudel. Õied on valget värvi, kuni 17 mm läbimõõduga ja asuvad väheseõielises õisikus. Õieraod on siidiläikeliselt liduskarvased. Tupplehed on tagasi käändunud ja ei ümbritse marja. Metsmaasika viljad ei ole marjad, vaid koguviljad, mida nimetatakse maasikateks. Need on kirgaspunased, munajad kuni peaaegu kerajad, pinnal asetsevate seemnistega ja aromaatsed. Ta kasvab kuivadel puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel, põllupeenardel. Levila põhjaosas, sealhulgas Eestis, eelistab ta kuivi päikesepaistelisi kohti ega talu varju. Seevastu
erkkollased Sordid talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu väga levinud haljastuses, aretatud mitmeid vorme Märkused LÄIKIV TUHKPUU Taga-Baikalimaa ja Kirde-Hiina Päritolu 1-5-3 m Kõrgus püstine, vabalt kasvades kaarduvate okstega põõsas Kasvukuju noored võrsed algul tihedalt liduskarvased, hiljem punakaspruunid, paljad Võrsed punga kattesoomused kohevad, eemalehoiduvad ja nende vahelt paistavad hallid viltjad lehed Pungad vahelduvad terveservalised lihtlehed. 3-5 cm pikad, munajad, terava tipuga, pealt läikivad, tumerohelised, alt Lehed hõrekarvased. Kevadel naaskeljad karvased abilehed. Sügisel lehed punased õied väikesed, lehterjad, roosad, paiknevad 2-12 kaupa rippuvates kännasjates õisikutes Õied
Võrsed Jämesaagja leheservaga lehed Mage sõstar Ribes alpinum Viljadega võrse Mage sõstar Ribes alpinum Pöetud hekk Vabakujuline hekk Läiklehine tuhkpuu Cotoneaster lucidus AREAAL Taga-Baikalimaal ja Kirde-Hiinas SUURUS 1-5-3 m. VÕRA Püstine, vabalt kasvades kaarduvate okstega põõsas. KOOR, VÕRSED Vanad oksad hallikaspruunid, noored võrsed algul tihedalt liduskarvased, hiljem punakas- pruunid, paljad. Punga kattesoomused kohevad, eemalehoiduvad ja nende vahelt paistavad hallid viltjad lehed. LEHED Vahelduvad terveservalised lihtlehed. 3-5 cm pikad, munajad, terava tipuga, pealt läikivad, tumerohelised, alt hõrekarvased. Kevadel naaskeljad karvased abilehed. Sügisel lehed punased. ÕIED, VILJAD Õitseb juunis. Õied väikesed, lehterjad, roosad, paiknevad 2-12 kaupa rippuvates
Tihedateks õiekeradeks koondunud õitest moodustunud pöörisjad õisikud on rohekaskollased ja lõhnavad. • Alpi kortsleht eelistab huumusrikast parasniisket mulda, kasvab nii päikese käes kui ka varjus. ANEMONE SYLVESTRIS - METSÜLANE • Õied kahesugulised, õiekate lahklehine. Asuvad üksikult maapinnalt algava varre küljes, läbimõõt 3...6 cm. Õiekattelehed on valged või harvem väliskülgedelt nõrgalt lillakad tupplehed. Need on tihedalt liduskarvased, äraspidimunajad, umbes 2 cm laiad, tavaliselt on neid 5. Õitseb mais ja juunis, sageli üle kolme nädala, üksik õis 6...15 päeva. Lehed karvased. Juurmiseid lehti 2...6, pikarootsulised, laba sõrmjalt 3...5-jagune, lehelaba osad rombjad, lõhised kuni jagused, teravahambuliste tipmetega. Varrelehti 3, rootsulised, kolmejagused, sarnased juurmistega, kinnituvad õierao keskkohast veidi kõrgemal. Lehestik kolletub alles juulis. Vars tihedalt karvane.
Võra püstine vabalt kasvades kaarduvate okstega põõsas, tiheda võraga. Kasvukoha suhtes pole valiv. Tavaline hekitaim. Tihe põõsas juurtest alates. Võib olla pöetav või mittepöetav hekk. Kahjuks ei saa seda enam eriti soovitada, kuna on esinenud raskeid taimehaigusi. Õied on roosad ja sügisel lähevad lehed punakaspruuniks. Marjad on tumesinist värvi. Vanad oksad 92 hallikaspruunid, noored võrsed algul tihedalt liduskarvased, hiljem punakaspruunid, paljad. Punga kattesoomused kohevad, eemalehoiduvad ja nende vahelt paistavad hallid viltjad lehed. Lehed: vahelduvad terveservalised lihtlehed. 3-5 cm pikad, munajad, terava tipuga, pealt läikivad, tumerohelised, alt hõrekarvased. Kevadel naaskeljad karvased abilehed. Sügisel lehed punased. Õitseb juunis. Õied väikesed, lehterjad, roosad, paiknevad 2-12 kaupa rippuvates kännasjates õisikutes
annaabi.ee 
