Piparmünt ei kasva Eestis metsikult, vaid teda kultiveeritakse. Piparmünt kuulub huulõieliste perekonda, on vähenõudlik, umbes 50 cm kõrgune taim. Varrest lähtuv roomav juurestik moodustab võsusid, mis võtavad juured alla ja nendest võsudest saab taime paljundada. Vars on peaaegu paljas, enamasti on ta neljakandiline ja harunenud. Lehed on tal vastakud, munajassüstjad, teravsaagjate servadega. Pealt on piparmündi lehed tumerohelised alt heledamad ja kaetud lühikeste liduskarvadega. Piparmündi lehtedest valmistatakse teed. Piparmündi lehed lasevad end hästi kuivatada ja säilitavad suletud nõus hoituna pool aastat oma mõju.Seemneid piparmünt ei moodusta. Piparmündi eeterlik õli sisaldab palju mentooli. Õitsemisaeg on juunist augustini. Suurteks piparmündisõpradeks on inglased. Tänaseks on inglased piparmündi suurimad kultiveerijad ja tarbijad, nende jaoks on piparmünt umbes sama oluline kui meile petersell
Usutakse ,et meliss pikendab noorust. 2.4 PIPARMÜNT Piparmünt kuulub huulõieliste perekonda, on vähenõudlik, umbes 50 cm kõrgune taim. Varrest lähtuv roomav juurestik moodustab võsusid, mis võtavad juured alla ja nendest võsudest saab taime paljundada. Vars on peaaegu paljas, enamasti on ta neljakandiline ja harunenud. Lehed on tal vastakud, munajassüstjad, teravsaagjate servadega. Pealt on piparmündi lehed tumerohelised alt heledamad ja kaetud lühikeste liduskarvadega. Piparmündi lehtedest valmistatakse teed. Piparmündi lehed lasevad end hästi kuivatada ja säilitavad suletud nõus hoituna pool aastat oma mõju.Seemneid piparmünt ei moodusta. Piparmündi eeterlik õli sisaldab palju mentooli. Õitsemisaeg on juunist augustini. Suurteks piparmündisõpradeks on inglased. Tänaseks on inglased piparmündi suurimad kultiveerijad ja tarbijad, nende jaoks on piparmünt umbes sama oluline kui meile petersell.
(http://www.calmia.ee/Pildid/ilupuud/kontpuukirssaurea.gif; http://www.calmia.ee/Pildid/ilupuud/kontpuukirssviljad.gif) 76 Joonis 73. Kirss-kontpuu (õites) 77 Viirpuu (Crataegus) Konkreetne liik: karvane viirpuu (Crataegus submollis) Taime kõrgus ja läbimõõt: 5 8 m kõrgus, 4 - 6 m laius Taime välislaadi kirjeldus: suur põõsas kuni väike puu Lehed: Kollakasrohelised, liduskarvadega, sügisvärv purpurne Õied või õisikud: Õied valged, koondunud õisikutesse, viljad oranzikaspunased Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: Lehed seovad hästi tolmu, viljad seisavad kaua puul, astlad Kasvukoha nõuded: Mullastiku suhtes vähenõudlik, päike kuni poolvari Kasutamine haljastuses: hekitaim Joonis 74. Karvane viirpuu (http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/karvane- viirpuu/?category=116&panel=1)
Ta kasvab 30-60 cm pikkuseks. On vähenõudlik taim. Enamasti on varred ja lehed tumerohelised, kuid võivad sorditi erineda. Teravalt aromaatse lõhnaga taim. Taime tähtsaimaks toimeaineks on mentooli sisaldav eeterlik õli. VARS - Vars on peaaegu paljas, enamasti on ta neljakandiline ja harunenud. LEHT - Lehed on tal vastakad, munajassüstjad, teravsaagjate servadega. Pealt on piparmündi lehed tumerohelised alt heledamad ja kaetud lühikeste liduskarvadega. ÕIS väikesed lillakad õied on liitõisikutena varte tippudes. Õitseb juunist augustini. SEEMNED - Seemneid piparmünt ei moodusta. Ajalugu Piparmünt on vesimündi ja rohemündi hübriid. Seda tugeva lõhna pärast armastatud ristandit tuntakse juba 17. sajandi lõpust. Kasvatamine Kõige paremini edenevad mündid kerges varjus niiskel huumusrikkal umbrohupuhtal mullal. Kui koht pole liiga kuiv, kasvavad nad ka päikesepaistelisel kohal üsna hästi
Piparmünt Mentha piperita 30 Inglismaalt pärinevat piparmünti kasvatatakse kultuurtaimena aedades, metsikult ta Eestis ei kasva. See on mitmeaastane tugeva aromaatse lõhnaga rohttaim, mis kasvab 30-60 cm kõrguseks. Vars on peaaegu paljas, enamasti neljakandiline ja harunenud. Vastakud teravad lehed on munajassüstjad, teravsaagjate servadega, pealt tumerohelised, alt heledamad, kaetud lühikeste liduskarvadega. Väiksed ebakorrapärased roosad õied moodustavad ülemiste lehtede kaenaldes männase. Piparmünt õitseb juulist septembrini. Kuna piparmünt on hübriidtaim, saab teda paljundada vaid vegetatiivselt, so. juurikatükikeste või pistikute abil. Piparmündiõisi ja -lehti tarvitatakse juustu, salatite, suppide, liha-, käia- ja aedviljatoitude maitsestamiseks. Liigne kogus teeb aga toidu mõruks, piparmünti soovitatakse lisada keevale (kuumale) toidule. Ravimina kasutatakse ürti
Karvane viirpuu (Crataegus submollis Sarg.) Karvane viirpuu kasvab Põhja-Ameerika kirdeosas, ka Kanadas, alusmetsarindes, metsaservadel. Meil üks tavalisemaid viirpuuliike, kasvades tavaliselt madala kuni 8 m kõrguse puuna. Võrsed noorelt karvased, hiljem lõvedega, paljad, astlad 4-6 cm pikad, veidi kõverdunud. Lehed laimunajad, 5-10 cm pikad ja 4-8 cm laiad, 9-11 hõlmaga, laikiilja alusega, ebaühtlaselt saagja servaga, pealt kollakasrohelised, liduskarvadega, alt heledamad, karekarvased. Sügisvärvus tore purpurne. Lehed seovad hästi tolmu. Õied, valged, üsna suured, koondunud 10-15 õielistesse kännastesse, õitseb mai lõpp, juuni. Viljad veidi piklikud, oranzpunased, tumedate täppidega , karvased. Viljad püsivad kaua puul. Sageli kasutatakse karvast viirpuud hekitaimena, õitseb ja viljub rikkalikult , talub hästi kärpimist, on vähenõudlik mulla suhtes ja summutab hästi müra ning püüab tolmu. 50
Liigid ristuvad kergesti. Karvane viirpuu (Crataegus submollis Sarg.)Karvane viirpuu kasvab Põhja-Ameerika kirdeosas, ka Kanadas, alusmetsarindes, metsaservadel. Meil üks tavalisemaid viirpuuliike, kasvades tavaliselt madala kuni 8 m kõrguse puuna. Võrsed noorelt karvased, hiljem lõvedega, paljad, astlad 4-6 cm pikad, veidi kõverdunud. Lehed laimunajad, 5-10 cm pikad ja 4-8 cm laiad, 9-11 hõlmaga, laikiilja alusega, ebaühtlaselt saagja servaga, pealt kollakasrohelised, liduskarvadega, alt heledamad, karekarvased. Sügisvärvus tore purpurne. Lehed seovad hästi tolmu. Õied, valged, üsna suured, koondunud 10-15 õielistesse kännastesse, õitseb mai lõpp, juuni. Viljad veidi piklikud, oranzpunased, tumedate täppidega , karvased. Viljad püsivad kaua puul. Sageli kasutatakse karvast viirpuud hekitaimena, õitseb ja viljub rikkalikult , talub hästi kärpimist, on vähenõudlik mulla suhtes ja summutab hästi müra ning püüab tolmu. 50
Nime päritolu: geranos kurg, kuna viljad meenutavad kure nokka. Silvaticum metsas kasvav. Sugukond kurerehalised. Kasvukoht: varjukates leht- ja segametsades, puisniitudel, põõsastikes, eelistab niisket huumusrikast pinnast, kasvab nii lubjarikastel kui ka lubjavaestel kasvu- kohtadel. Taim on jämeda risoomiga püsik, mitme püstise varrega, varred 30-60 cm pikad, kandilised. Juurmised lehed sügavalt viieti kuni seitsmeti lõhised, mõlemalt pinnalt liduskarvadega. Kõige ülemised lehed sageli kolmeti lõhised ja rootsudeta. Õied punakaslillad, võrdlemisi suured, kahekaupa dihaasiumides. Õisikuraod rõht- sate näärmekarvadega. Õitseb juunist augustini. Viljaks on kuni 3 cm pikad kup- rad, mis kuivades äkiliselt avanevad ja seemned väljapaiskvad. Kasutamine: kultiveeritakse dekoratiivtaimena aedades. Õied sisaldavad sinist värvainet. Norras on kasutatud ka kollase värvaine saamiseks.
annaabi.ee 
