Tartu Tamme Gümnaasium Helen Piir PÄEVALIBLIKATE KOGU LOOMINE KOOLILE Praktiline töö Juhendajad: Tartu Tamme Gümnaasiumi bioloogia õpetaja Urmas Tokko harrastus lepidopetroloog Ain Piir Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ............................................................
160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. pisisamasoonelised, samasoonelised e. suursamasoonelised ning erisoonelised. Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus. Tuntakse veel ka liblikate jaotamist suur- ja pisiliblikateks, kuid see jaotus on suvaline ja ei järgi liblikate süsteemi. Liblikate välisehitus Putukatel jaguneb keha peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Liblika keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid.
Kõige rohkem sain infot Jaan Viidalepa raamatutest ja eElurikkusest. Jaan Viidalepp on Eesti üks tuntumaid liblika uurijaid, kes on koostanud mitmeid raamatuid liblikatest. Uurimustööd aitas koostada minu isa Ain Piir 2 LIIGIKIRJELDUSED 3 2.1. Sinepiliblikad: niidu-sinepiliblikas (Leptidea sinapis) ja harilik sinepiliblikas (Leptidea reali) Sinepiliblikad on levinud Baikalist Euroopani, levinud kogu Eesti alal. Euroopas neljast liigist esineb meil kahte liiki sinepiliblikaid: Niidu-sinepiliblikas (Leptidea reali) ja harilik sinepiliblikas (Leptidea sinapis). Neid kahte liiki on väliste tunnuste alusel väga raske eristada. Teadlased määravad neid suguorganite ehituse alusel. Sinepiliblikas on üks väiksemaid põualiblikaid. Tiibade siruulatus on neil 3,3-4 cm. Sinepiliblikas on tasase lennuga valge liblikas, kellel esitiibade tipus on hall laik
on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. pisisamasoonelised (Laciniata s. Microjugata), samasoonelised e. suursamasoonelised (Jugata s. Macrojugata) ning erisoonelised (Frenata). Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus. Tuntakse veel ka liblikate jaotamist suur- ja pisiliblikateks, kuid see jaotus on suvaline ja ei järgi liblikate süsteemi. Liblikaliste selts on suhteliselt noor, vanimad fossiilsed liblikad on leitud tertsiaari lademetest. Süstemaatiliselt on liblikalistele lähimaks putukaseltsiks ehmestiivalised (Trichoptera). Liblikate kehapikkus ulatub paarist millimeetrist 6 ja isegi enama sentimeetrini, tiibade siruulatus varieerub piirides 3 mm kuni 30 cm. Välisehitus
Kärdla Põhikool Esmaabi õpetamine Kärdla PK 6. klassile Loovtöö Koostaja: Lotta Laura Orav 8.a klass Juhendajad: Tiina Viisut ja Anu Kutser Kärdla 2020 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1 ESMAABI TÄHENDUS JA AJALUGU....................................................................
alalõuad muutunud pisteharjasteks, mis asuvad ala- ja ülahuulest moodustunud rennis. Pisteharjastega läbistab looma või taime pealmised koed, mis võimaldab putukal seejärel pumbata suhu koemahlu. Saamaaegselt juhib putukas mööda erilist süljetoru peremeeslooma oma sülge, mis näiteks sääskedel takistavad vere hüübimist. Sääsk - Kõik osad pikenenud: labium ümbritseb teisi; hypopharynx – sülg alla; labrum – veri ülesse. Imemissuiste ettekujutamiseks tasub mõelda liblikate toitumisele. Alalõuad pikenevad oluliselt ja moodustuvad imilondi (proboscis), samas ülalõuad kaovad sootuks. Alahuulest saab peamiselt keemilise meele elund. Sellise imilondi abil on võimeline toituma ka kõige sügavama õitest. 3. Putuka rindmik Rindmik (thorax) koosneb kolmest lülist: ees-, kesk- ja tagarindmik - prothorax, mesothorax, metathorax. Iga segment jaotub: selgmine osa = notum; külgmine osa = pleuron; kõhtmine osa = sternum. Joon. 6
Õhutemperatuuri mõju on eriti selgelt nähtav ööliblikate puhul, külmadel öödel on liblikate aktiivsus madal. Mõned valmikuna talvituvad või hilissügisel lendavad liblikad suudavad lennata ka siis, kui õhutemperatuur on pisut alla 0°C. 4 1.4. Sise- ja välisehitus Siseehitus: Putukatel on hästi arenenud närvisüsteem. Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. On kõhtmine närvikett. Torujas seedeelundkond läbib kogu keha. Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab
Misso Kool KASVUHOONE KASTMISSÜSTEEM Loovtöö Koostaja: Robin Saarniit 8.kl Juhendaja: Ülle Orhidejeva Misso 2017 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Ettevalmistused......
Kas saite autorilt loa töö üles laadida?
Kõik kommentaarid