Materjalide keemia
ning need mõjutavad materjali mitmeid omadusi. Dislokatsioonid võivad välise pinge toimel
liikuda, mille tagajärjel toimub nihe. Plastse deformatsiooni protsessi, mis toimub
dislokatsiooni liikumisel nimetatakse libistuseks, ning mööda dislokatsioon liigub
libisemistasand. Libisemissüsteem sõltub metalli kristallistruktuurist ja on niisugune, mille
puhul aatomite väändedeformatsioon oleks dislokatsioonide liikumisel minimaalne. Tavaliselt
on libisemistasandil aatomite paigutus tihedaim (suurim planaarne tihedus), libisemissuund on
aga selle tasandil niisugune, kus aatomite tihedus on suurim (suurim lineaarne tihedus). fcc-
või bcc-kristallivõrega metallidel on suhteliselt palju libisemissüsteeme. Seetõttu on need
metallid plastsed. hcp-kristallivõrega metallidel on ainult 3 libisemissüsteemi ja need metallid
on suhteliselt rabedad. Kahedimensionaalsed pinddefektid tekivad kristallis makroskoopiliste
defektide arvu suurenemisel