Liberalism põhiliselt on Euroopa poliitikas inimõigustega (kõige suhteliselt suur, olles liberaalsemad on need tavaliselt üks parteid, kes taotlevad tugevamatest parteidest võrdseid õigusi kõikidele inimestele), siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi Välispoliitika põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele, tollipiirangud, piirangud vabale konkurentsile).
Liberalism - juba sündides aegunud? Traditsiooniline käsitlus: liberalism oli pead tõstva ja võimule pürgiva ‘kolmanda seisuse’ ideoloogia, Religiooni- ja aristokraatiavastasus: ajalukku jäänud võimuküsimused, millel puudus edasises poliitilises arengus päevakajalisus, Suutmatus monopoliseerida indiviidi vabaduse teemat, see läheb nö. ‘kontrolli alt välja Vabaduse- temaatika algusaegne ja hilisema tähenduse erinevus
Liberalism ehk Jõukamad ja Piiramatu kuninga Üksikisiku vaba vabameelsus haritumad kodanikud vastased; algatus ja konstitutsiooniline tegutsemisvabadus monarhia kahekojalise ; võimu lahutamine parlamendiga kolmeks Sotsialism Linna tööliskond, Majandus allutada Maaomandi proletariaat kogu ühiskonnale, natsionaliseerimine, rahvusluse eitamine, klasside vahelise põhihuvid tööstuses võitluse õhutamine
Liberalism - peab ülimaks väärtueks indiviidi vabadust, majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist, sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga seotud, pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega, inimesele peab jääma võimalus otsustada, millele ta raha kulutab.
Liberalismis on negatiivseks aspektiks see, et liiga kõrged maksud pärsivad ettevõtluse arengut, näiteks FIE maks, firmat luues on vaja palgata lisatöölisi ning maksud selleks on kõrged, ainus võimalus, kuidas ettevõte püsib konkurentsis on hoida palgamäär madal, see viib aga töötajate rahulolematuseni.
Liberalism – vabameelsus poliitikas, majanduses ja filosoofias, lähtub inimeste õigustest ja vabadustest 2. Konservatism – alalhoidlikus, parempoolne mõtteviis, tuginetakse traditsioonidele 3. Sotsiaaldemokraatia – kahevahel, marksism, vaheaste või üleminek kapitalismilt kommunismile
Liberalism - inimesed sünnivad võrdsete ja vabadena, ühiskond areneb reformide teel, riigivalitsemissüsteemiks parlamentalism, majanduslikud taotlused: riik peab olema minimaalne, sotsiaalsed taotlused: võrdsed võimalused, suhtumine kirikusse neutraalne, tänapäeval mõjukas.
Liberalism - poliitiline ideoloogia, mis pooldas muutusi ja uuendusi Smith ja Ricardo-poliitiline ökonoomia ja majandusliku liberalismi teooria väljatöötajad Marx ja Engels-sotsalistliku ideoloogia väljatöötajad Proletariaadi diktatuur-töölisklassi vägivallavalitsus
Liberalism - Taas vana ja tuntud; populaarne kahe sõja vahel ja ka peale sõda; Põhilised ideed; kõige keskmes on inimene ja ka teised, inimloomus on hea, süsteem on halb ja seda tuleb muuta; koostöö on hea, koostööd on palju, sõjad on halvad ja tuleb vältida.
Liberalism on poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on indiviidi vabaduse, kodaniku- ja poliitiliste vabaduste ning teiste inimõiguste konstitutsiooniline rakendamine, samuti majanduse korraldamine laissez-faire põhimõttel, kaasa arvatud vabakaubandus.
Liberalism – Liberalismi eelkäijaks või isegi selle rajajaks on peetud inglise filosoofi John Locke’i, kes väitis, et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesed ühiskondliku lepinguga, mis ei ole neid aga vabadustest ilma jätnud.
Liberalism - kujunes teine pol ideoloogia, olulised sõna, koosoleku, usuvabadus, inimeste võrdsus, ühe inimse vabadus ei tohi piirata teiste õigusi ja huvisi Eraomandus on püha Riigikord konst.
Liberalism on loetud ühiskonnas kui negatiivseks liberalismi osaks, tähendades poliitiliselt mittesekkumist teiste riikide poliitilistesse vaidlustesse või individualisti kitsenduse puudumist.
Liberalism - poliitiline õpetus, mis nõudis sõna-,koosoleku ja ühinemisvabaduse tagamist, usu- trükivabadust. Liberaalid arvasid, et kõik kodanikud peavad olema seaduse ees võrdsed.
Liberalismil on kolm peamist dimensiooni: 1) moraalne – elu, vabadus, väärikus; 2) poliitiline – hääletus-, osalus-, sõnavabadus 3) majanduslik – individualism, vabaettevõtlus
Liberalism – indiviidi vabadus, vabaturumajandus, avatud turg, konkurents, minimaalne riigi sekkumine, igaüks on ise oma õppe sepp, riik peaks motiveerima inimesi rohkem töötama.
Liberalismi juhtmõttest - individuaalse vabaduse järgimine ühiskonnaelu korraldamisel- ei tulene otseselt kuidagi, et riik igal juhul ja alati kahjustab vabadust ja peab sestap olema minimaalne.
Liberalismil on ka mitmeid laiendeid nagu individualism, mis on põhielement liberalismis ja see peegeldab uskumust individuaalse inimese tähtsusest sotsiaalsest grupist eraldatuna.
Liberalism tähendab vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust tähtsustavat poliitilist õpetust. Pärast I maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma mõju.
Liberalism - > Mõõdukas suund -> Jaan Tõnisson (1868-1941?).Sünd.Viljandimaal; TÜ õigusteadus; EÜS; "Postimees"; Tartu; IDEED -> Rahvusliku eneseteadvuse arendamine.
Liberalismi teke – vabameelsus,olulised reformid, inimõiguste kehtsetamine ja nendest kinnipidamine. Rahvuslikud vastolud, Austria-Ungaris hakati piirama õigusi, vabadusi.
Liberalismi aluseks on võrdsed võimalused kõigi jaoks, rõhutatakse järgmisi majanduspoliitilisi vabadusi: majandustegevuse ehk ärivabadus, asumisvabadus, ühinemisvabadus.
Liberalismi omaksvõtuks on postsotsialistlikes riikides soodne aeg: vabanemine rangelt reglementeeritud ühiskonnakorraldusest võimaldab uute ideede hoogsat propageerimist.
Liberalismi väärtuseks on isikuvabadus, mis on väga oluline asi. Toetatakse madalaid makse, vabaturumajandust ja öeldakse, et inimene on ise oma õnne sepp.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
