7 3. INTELLEKTUAALSE KAPITALI TÄHTSUS Intellektuaalse kapitali ajalugu on küllaltki lühike. Varasemalt oli peamine printsiip toota, vähe mõeldi sellele , kui efektiivselt ja lihtsalt seda teostada saaks. Samuti ei olnud ka tehnoloogia veel niivõrd arenenud. Viimase 30 aasta jooksul on areng olnud ütlemata suur, eriti sellistes valdkondades nagu füüsika, keemia ja bioloogia. Samuti on ka rahvusvahelised turud liberaliseerinud. Inimestel on valikuvõimalusi ja vabadust, et oma ideid ellu viia ja tihedas konkurentsis püsida. Kuni varajase 20. sajandini oli põhiliseks jõukuse allikaks maa- maa harimine kasvatas toitu ja tõi leiva lauale. Aastaks 1915 oli agrikultuur asendunud tööstuskultuuriga. Järgnevad 50 aastat põhines rikkus kapitali, kaupade ning tööjõu omavahel kombineerimises, et toota erinevaid tööstuskaupu. (Bradley 1997)
Nüüdisaegsetes organisatsioo-nides on nende mõju küll langenud, mis on tingitud sellest, et heade töötingimuste korral töötaja harjub nendega ega oska neid enam vääriliselt hinnata. Halbade töötingimuste korral on töötajad aga väga nõudlikud ning neid on raske vastavatele ametikohtadele tööle võtta. Sobiv tööaeg on muutunud viimastel aastakümnetel üha oluli-semaks hüvitamise võtteks, mistõttu organisatsioonid on tööaega liberaliseerinud, lubades võimaluse korral töötajatel paindliku tööaja kasutamist. See laskis töötajatel paremini ühildada tööd isiklike vajadustega ning reguleerida tööaega vastavalt elurütmile. Paindliku tööaja kasutamisega vähenesid ka isiklikest põhjustest tingitud töölt ärakäimised ja sellega seonduvad ettevõtete tööajakaod. Sobiva tööaja üheks erivormiks on tihendatud töönädal, mis seisneb pikemate tööpäevade ja sellest tulenevalt lühema töönädala rakendamises
annaabi.ee 
