Mina pooldan Eesti Reformierakonda Reformierakond on Eestis liberaalse maailmavaate eestvedaja ja Eesti eduloo kandja. Reformierakond seisab vaba ja võimalusterohke keskkonna eest, kus saavad sündida meie kõigi elu edasi viivad uued ja paremad mõtted. Meie poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus. Esikohale seame inimese vabaduse Reformierakonna eelkäijaks oli Eesti Liberaal-Demokraatlik Partei, millest 13. novembril 1994. aastal arenes koostöös uute liberaalide algatusrühmaga Eesti Reformierakond. Mõiste "liberalism" pärineb sõnast "vaba" (ladina keeles - 'liber'). Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia
Seda iseloomustas:*kõrge elatustase*inimeste suurenevad sissetlekud*sotsiaalse turvalisuse kasv*riiklik&ühiskondlik,haridus, tervishoiu ja sotsiaalabi süsteem. Kehtestati mitmesugused töötu ja vaesustoetused ja pensionid ja stipendiumid. Kiiresti kasvas ka teiste tarbeesemete soetamine. demokraatlik laienemine. Pärast sõda taastati enamikus lääne-euroopa maades ning jaapanis demokraatlik riigikord. Uuesti alustasid tegevust poliitilised parteid. Liberaalsetel ning äärmuslikel erakondadel ei olnud ühiskonnas enam eriti suurt mõju. Sageli sõltus just nende erakondade toetusest valitsevate parteide käekäik. USAs säilis vabariiklaste ja demokr. kahepartei süsteem. Erakondade kõrvul muutus väga tugevaks ametiühinguliikumine. Nad nõudsid valistsuselt ja tööandsatelt töötajate olukorra parandamist. Kõige tihedam koostöö on ametiühingutel tavaliselt olnud vasakpoolsete erakondadega. USA sise.pol.
EESTIMAA ERAKONDADE IDEOLOOGIATE TUTVUSTUSED Tallinn 2010 Reformierakond: Reformierakonna ideoloogia on parempoolne. Reformierakond kehastab liberaalset maailmavaadet, kaitsevad indiviidi vabadust. Ühiskond on kujundatud nii, et indiviididele on loodud maksimaalne tegevusvabadus. Nende poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada. Reformierakond pooldavab ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga tarbimiselt (madalama sissetulekuga inimeste kaitsmisel pooldab liberalism maksuvaba miinimumi kehtestamist, mille piiri tuleb järk-järgult tõsta). Liberalismi eetiliseks aluseks on partnerlus ja solidaarsus: turul saab edukalt tegutseda see inimene või firma, kes arvestab teiste huvide ning vajadustega. Kasumit saavad teenida vaid
alternatiiveenergeetika ja keskkonnahariduse arendamises. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. REFORMIERAKOND Reformierakond on parempoolne. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on Eestis jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimeste vaba loomevõime rakendamise teel.Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Reformierakonna poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus. Erakonna tegevuse eesmärgiks on oma liikmete ja toetajate poliitiliste huvide väljendamine, osavõtt riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamisest ning Erakonna programmiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike reformide ettevalmistamine ja läbiviimine. Reformierakond viib
vastutaja Näidisriigid Rootsi, Taani, Soome Saksamaa, Pr. maa USA, UK EESTI ERAKONNAD REFORMIERAKOND Reformierakond - parem Eesti kõigile! Reformierakond on Eestis liberaalse maailmavaate eestvedaja ja Eesti eduloo kandja. Reformierakond seisab vaba ja võimalusterohke keskkonna eest, kus saavad sündida meie kõigi elu edasi viivad uued ja paremad mõtted. Meie poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus. Reformierakonnas on hetkel 9420 liiget. Esimees Andrus Ansip Auesimees - Siim Kallas Juhatus - Arto Aas, Laine Jänes, Urmas Kruuse, Tõnis Kõiv, Rein Lang, Jürgen Ligi, Lauri Luik, Meelis Mälberg, Urmas Paet, Keit Pentus, Hanno Pevkur, Valdo Randpere, Taavi Rõivas, Jaanus Tamkivi Kristen Michal Peasekretär ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT
hulk väidetavalt kaasaegseid usuliikumisi.loomulikult ei tugevdanud see kohaliku katoliku kirikut, millesse suhtuti skeptilise umbusuga. Itaalias arenes paavsti jailmaliku võimu suhetest Garibaldi juhitava Itaalia ühendusliikumise tõttu avalik vaen, sest selle liikumise tulemusel kadus Kirikuriik 1870. Aastal kaardilt. Paavst nimetas end pärast Kirikuriigi kadumist ,,Vatikani Vangiks". Üldse oli kõigi seni katoliku võimu all elanud maade (Itaalia, Hispaania, Porguali) demokraatlikel ja liberaalsetel liikumistel selgelt kirikuvastane varjund. Saksa riigis soovis Bismarck katoliku kirikut depolitiseerida. 1871. Aastal allutas ta kõigepealt kõik koolid riiklikule järelvalvele ja alustas nn kultuurivõitlust (Kulturkampf), mille käigus paljud piiskopid vahistati või olid sunnitud emigreerima ning paljud piiskopkonnad jäid aastateks hooleta. Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias hakkasid pinged tasapisi vaibuma alles 1880. Ja 1890
annaabi.ee 
