sõltumata inimeste sotsiaal-maj. olukorrast Esindab peamiselt Vaba ettevõtlus, Vähendab ühiskonna omanike(tööandjate)huve. konkurets, avatud turud, liikmete vahelist Liberaalidega sarnaselt riikliku regulatsiooni sots.majanduslikku ollakse riigi majanduslike minimaalsus. ebavõrdsust maksu-, maj sekkumise vastu, andus- ja sots. eraomanduse ja madalate poliitikaga. Pooldatakse Majandus proportsionaalsete ehk mitmesektorilist
Pooldatakse kõikvõimalikku rahvusvahelist koostööd. Konservatism - Liberalismi vastand. Aluse pani Thomas Hobbes XVII sajandil. Konservatismi peateos on Edmund Burke'i raamat "Prantsuse revolutsiooni vastukajad". Pooldatakse arengu stabiilsust ja ettevaatlikke järkjärgulisi reforme. Peale rahvuse ja religiooni väärivad hoidmist ka traditsioonilised ühiskonnaklassid. Pooldatakse sotsiaalsete vahede alalhoidmist. Majanduses esindab konservatism peamiselt omanike huve. Liberaalidega sarnaselt ollakse riigi majandusliku sekkumise vastu, eraomanduse ja madalate proportsionaalsete ehk võrdeliste maksude poolt. Erinevus seisneb aga selles, et konservatiivid kaitsevad kodumaise kapitali ja ettevõtja huve. Sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks traditsiooniliste kollektiivide rolli. Kohtusüsteemi ja korrakaitsejõudude arendamine on konservatiivsete valitsuste prioriteediks. Sotsialism - XIX saj keskpaigas
pooldavad moodsat tehnoloogiat, osalevad valimistel jne. • Peab teatud valitud pühakirja lõike ja salme vaieldamatult tõeseks • Absolutiseerib - fundamentalistid leiavad, et vaid neil on täiuslik, muutumatu ja ilmeksimatu tõde. Kõik teised on eksiteel, sest neil pole seda tõde. • Veendumus, er käes on lõpuajad, st fundamentalistid ususvad, et peatselt saabub maailmalõpp • On enamasti arvulises vähemuses, võrreldes usuliste konservatiivide, mõõdukate ja liberaalidega. Arvulises vähemusest hoolimata on fundamentalistid sageli motiveeritumad ja mõjutavad ühiskonda rohkem kui vaikiv enamus
vähemus, kuid kes sel hetkel juhtusid olema enamuses, hakkasid end kutsuma bolsevikeks. Lenini vastased parteis on ajalukku läinud kui mensevikud. Mensevikud: Liidriks Martov, kelle kõrval olid tuntumad tegelased veel Plehhanov, Zasulich, Axelrod, Deutsch, Trotski, Potressov, Tsereteli, Fjodor Dan (1871-1947), Tsheidze, Moissei Uritski (1873-1918) jpt. Väga palju juute ja grusiine, kes olid haritud, ent Vene impeeriumis oma ühiskondliku positsiooniga rahulolematud. Pooldasid koostööd liberaalidega, olid vastu kohesele revolutsioonile (Venemaa ei olnud nende arvates selleks valmis). Peale 1905. aasta revolutsiooni tegid paar aastat taas Leniniga koostööd, ent kuna mensevike poolehoid kuulus üha enam reformidele ja vähem revolutsioonile, siis 1907 läksid nende teed taas lahku. 1917. aasta suvel läksid ka valitsusse. Mensevike mitmed tuntud tegelased, nagu Trotski ja tema lähimaid mõttekaaslasi Adolf Joffe
poliitikas. Tööparteist saab peale I Maailmasõda poliitiline võimutegur, mis 1920'tel asendab liberaalse partei. 1920'test alates Suurbritannia juhtivad parteid: konservatiivid ja tööerakond. 1918 Suurbritannias valimisseadus demokratiseeriti lõpuni: üldine ja ühetaoline hääleõigus meestel alates 21 eluaastast ja naistel alates 30 eluaastast (1928 ka naistel alates 21 eluaastast). Esialgu konservatiivide valitsused 1918-1923 (vahel koos liberaalidega). 1924a I tööerakondlik kabinet (eesotsas James R. MacDonald) liberaalide toel. Suurbritannia tunnustas Nõukogude Liitu de jure 1924. Pool aastat hiljem just enne valimisi kominterni esimehe võltsitud kiri, milles ässitati britte riigipööret tegema. Tulemuseks konservatiivide kaalukas võit ja liberaalide allakäigu süvenemine 1924a valimistel. Pikaajaline konservatiivide valitsus (1924-29). Nael 1925 aastal stabiliseeritakse (Umbes samal ajal kui Saksamaal, varem kui Prantsusmaal)
Püüti ühendada mõlemat ärkamisaegset suunda. Nii Hurda mõõdukat konservatiivsust kui ka Jakobsoni käremeelset liberaalsust. Selle voolu teine mõjuvam mees oli Villem Reiman. 1905. aasta lõpus Tõnissoni eestvedamisel algatatud Eesti Rahva Eduerakond oli eestlaste esimene ametlik erakond ja jäi selleks tsaariaja lõpuni. 2. Konstantin Pätsi Teataja ümber koondunud ringkonda võib võrrelda Lääne- Euroopa radikaalsete vasak liberaalidega, mõneti ka Jakobsoni käremeelse suunaga. Keskus Tallinnas. Erinevalt Tartlaste aatepoliitikast oldi märksa reaalpoliitilisemad. Tehti koostööd sotsialistidega. 3. Eesti esimesed sotsialistlikud ringid tekkisid eelkõige siinsete vene haritlaste ja õppiva noorsoo mõjul. Mõjutusi saadi ka Saksa sotsiaaldemokraatiast. Sotsialistide populaarsust pidurdas vastuseis talumajandusele ja iseseisvustaotlustele. Vabariigiaegse poliitilise maastiku alused kujunesid juba kubermangu
sajandil. Neneda arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlike järkjärgulisi reforme. Kuigi kollktiiv(rahvus,kogukond,suguvõsa) on tähtsam kui üksikisik, ei tähenda see sugugi võrdsuse ülistamist. Pigem vastupidi. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist, nii rahvuslikult kui varanduslikul alusel. Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidega riigi sekkumise vastu. Ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Erinevus seisneb aga selles et konservatiivid kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali ja oma ettevõtjate huve. Nad suhtuvad tõrjuvalt avatud majandusruumi ja võivad koondada kaitsetollide ja kaitsekvootide kehtestamist. nt Margaret Tatcher oli euro kasutuselevõtu vastu. ja inglased ei poolda ka euroopa liidu ühtset majanduspoliitikat. Sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid
Vaid briti leiborite ametlik ideoloogia; Saksamaa (Schröder) püüdis rakendada, aga reaktsioon oli negatiivne (võimule tuli Merkel ja CDU). Prantsuse sotsid avalikult kriitilised. Skandinaavia pigem truu klassikalisele sots-demokraatiale. Eesti sotsid? Neoliberaalidele meeldib uus suund rohkem, kui sotsidele. See, kes palju räägib 3. teest ei pruugi seda veel rakendada (ja vastupidi) (Powell, 2004) Kaasaegne parempoolsus ja HR: UK, D.Cameron al. 2010 (koalitsioon liberaalidega). The Big Society (empowerment, 25%avalikest teenustest era- ja kolmandale sektorile) 2012 -13 pööre paremale, karmimad kärped: NHS – siseturu tugevdamine, teenuseostud erasektorist, The benefit reform, Abirahade vähendamine, sj. sotisaalelamutes, “lagi” ühele perele makstavale kogutoetusele, Noored ja üksikemad abirahadelt tööle, Immigratsioonipiirangud. This is a government for hard-working people: and that’s the way it will stay.” (D.Cameron 2013)
Samlingspartiet = Mõõdukas Koonderakond 1969) - juht Arvid Lindman (PM 1906-1911) Esimese MS eelõhtul vaidlusi tekitas riigikaitsesse raha investeerimine: liberaalid vastu /rahvalikud konservatiivid poolt. Konservatiivide ja talurahva nn talurahvarongkäik (Jaanuar 1914, 30 000) Staaffi poliitika vastu ja kuningas Gustav V toetuseks. Staaffi valitsus astus tagasi. Teisiti kui Norras ja Taanis, tegid Rootsi (ja Soome) talurahvafraktsioonid koostööd parempoolsete, mitte liberaalidega. IV 1917 moodustati Talumeeste Liit (Centerpartiet = Keskpartei 1957, sarnane areng ka Soomes) V 1917 Kom.Partei asutamine (SKP 1919): radikaalne siseopositsioon irdus SD-parteist. Üldise ja ühetaolise valimisõiguse jõustumine: 36 Rootsi viimane põhjamaa, kus jõustus. Dramaatiline sisepoliitiline võitlus: konservatiivide visa vastupanu VS liberaalide hääleõigusliikumine, milles massiliikumine 1890.aastatel (igal voolul oma
otsustama. Konservatiivid väärtustavad eriti rahvust ja selle kultuuri, religiooni kui ühiskonna moraalset alust ning perekonda. Ajalooliselt on nad pidanud parimaks ühiskonna valitsemise vormiks konstitutsioonilist monarhiat, mis tasakaalustab ühiskonna eri klasside huvid. Aadelkonna kadumisega on konservatiivide valijateks eelkõige keskklass, ettevõtjad ja traditsioone hindavad inimesed. 1. Rõhutab liberaalidega sarnaselt isikukesksust e individualismi, isikuvabadust 2. Pooldab poliitilist pluralismi e arvamuste paljusust 3. Inimeste algatusvõimet ja tegutsemisvabadust ei tohi piirata 4. Riik peab ühiskonnaellu võimalikult vähe sekkuma 5. Pooldab hariduse ja sotsiaalhoolekande diferentseeritust vastavalt sotsiaalsete klasside vajadustele I Majanduspoliitika 1. Vaba konkurentsi ja turumajanduse pooldamine 2
USA Demokraatliku Partei sooviks on olnud luua liberaalsetele põhimõtetele tuginev sotsiaalne süsteem, mis garanteeriks inimväärsed elutingimused ka ühiskonna vähemkindlustatud kihtidele. 20. sajandi parempoolsed voolud Konservatism Nad pole pidanud demokraatiat parimaks ühiskonna valitsemise viisiks, kuna rahvas pole alati pädev otsustama. Konservatiivid väärtustavad eriti rahvust ja selle kultuuri, religiooni kui ühiskonna moraalset alust ning perekonda. 1. Rõhutab liberaalidega sarnaselt isikukesksust e individualismi, isikuvabadust 2. Pooldab poliitilist pluralismi e arvamuste paljusust 3. Inimeste algatusvõimet ja tegutsemisvabadust ei tohi piirata 4. Riik peab ühiskonnaellu võimalikult vähe sekkuma I Majanduspoliitika 1. Vaba konkurentsi ja turumajanduse pooldamine 2. Vabakaubanduse pooldamine 3. Valikuvabaduse ja eraalgatuse pooldamine majanduses, hariduses, sotsiaalalal 4
annaabi.ee 
