a) Neoendeem (taksoni noorus) pole veel jõutud levida kõikjale, kus on sobivad elutingimused; b) paleoendeem e. relikt (reliktsus) levila on ahenenud. Relikt (jäänuk), liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreledes väiksemal alal. Liigitakatse vanuse, levila vähenemise põhjuste jms järgi. 55. Liikide levimine populatsioon asula või levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. Sõltub: paljunemise kiirusest ja levimisviisidest. Levik liigi territoriaalne paiknemine. 56. Taastuvad loodusvarad elavad biootilised või dünaamilised ressursid, nende taastumine sõltub inimese oskusest nende varusid kasutada ja planeerida. Taastumata looduvarad on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul. (metsikute loomade ja taimede liigid; puutumatu looduse algset seisundit pole võimalik taastada). 57. Lisaained toidus: E-ained keemilised ühendid, mida lisatakse toidusse selle omaduste muutmiseks.
Seemnete põhiline bioloogiline funktsioon on anda algus uuele taimele, kaitsta idu ebasoodsate tingimuste eest ja kindlustada idanevale taimele toitainevarud. Tähtis on ka levila laiendamise funktsioon seemnete ja viljade kauglevi teel. Kõiki taimeosi, millest võib areneda uus taim, nimetatakse levisteks ehk diaspoorideks. Nendeks võivad olla seemned, viljad, vilikonnad, harvem taime suuremad osad koos viljadega, samuti taime vegetatiivsed osad koos pungadega. Diaspooride levimisviisidest tuleks nimetada eelkõige järgmisi: 1) autohooria ehk iselevi, kohastumused diaspooride levitamiseks viljumiskohast kaugemale puuduvad, seemned kukuvad maha emataime lähedusse, näiteks perekondades nurmenukk (Primula) või tulp (Tulipa); 2) anemohooria ehk tuullevi korral esinevad mitmesugused kohastumused levimiseks tuule abil, näiteks lendkarvad pajul (Salix), tiivad upsujuurel (Veratrum), ääris liilialistel (Liliaceae), või on seemned sedavõrd väiksed, nii et tuul