Selleks, et kindlaks teha, missuguistes keskkonna punktides tekib lainete maksimaalne või minimaallne hälve, tuleb määrata lainete käiguvahe see tätähendab et määratakse, mitu poollaine pikkust mahub läbitud teepikkuse peale. Kui käiguvahe on paarisarv poollaine pikkusi, siis võnkumised tugevnevad, kui on aga paaritu arv poollaine pikkusi, siis võnkumised nõrgenevad. Lainete difraktsioon. Lainete kõrvale kaldumist sirgjoonelisest levimissuunast nende paindumist tõkete taha nimetatakse lainete difrakstsiooniks. Difraktsioon erineb ainult juhul kui laine pikkuse ja takistuse mõõtmed on ühes suurusjärgus. Lainete peegeldumine. Üldjuhul toimub kahe keskkonna lahutuspinnal nii nende peegeldumine kui ka tungimine uude keskkonda. Peegeldumisel kehtivad järgmised seadmed: lainete peegeldumisel on langev kiir ja peegeldunud kiir võrdse nurga all. Kordamisküsimused. 1
(veetilgad). Veetilgad neelavad vähe UV-s ja nähtavas. Aerosoolse hajumise korral on polariseeritud valguse osakaal väiksem. Reaalses atmosfääris tuleb arvestada nii aerosoolset kui molekulaarset hajumist. 10. Kiirguse nõrgenemine atmosfääris. Atmosfääri massiarv. Bougueri seadus. Mingis keskkonnas levides valguse intensiivsus nõrgeneb kahel põhjusel: 1) osa valgusest hajub, s.t. footon, põrkudes aine molekulidelt, kaldub kõrvale esialgsest levimissuunast; näit. atmosfääris toimub hajumine nii gaasimolekulidelt kui ka aerosoolilt (suitsud, tolmud, udud); 2) osa valgusest neeldub (gaasi molekulides, aerosooliosakestes (tolmus, suitsus, udus). Bouguer'i seadus väidab, et neeldumisel väheneb valguse intensiivsus aines eksponentsiaalselt I = I0 e- l kus I on valguse intensiivsus kaugusel l pinnast. I0 on pinnale langeva valguse intensiivsus ja - neeldumistegur (neeldumiskoefitsient).
annaabi.ee 
