INVASIIVSETE VÕÕRLIIKIDE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE
(Eek, Kukk 2013:17-18) Vee võõrliikide invasiooni teed on seotud veetranspordiga.
Tahtmatult toimub võõrliikide levik veekeskkonnas veealuste tõttu nii ballastvee,
5
vesiviljeluse, kalakaubandusega ja inimeste poolt loodud kanalite kaudu. Ballastveega
levib igal laeva reisil umbes 4500 liiki. (Ojaveer jt 2011:10)
2.1 Invasiivsed võõrliigid Eestis
Inimene on mitmel juhul, kas teadlikult või teadmatult, aidanud liikidel ületada
levikutakistusi, millest nad omal käel vaevalt jagu oleksid saanud (Pleijel 1993:75). Liike
on lisandunud pidevalt, kuid viimastel aastasadadel on protsess oluliselt kiirenenud
(Kangur jt 2005:4). Keskkonnaameti andmetel on Eestis 2011. aasta seisuga 947 võõrliiki.
Invasiivsetest soontaimedest on enam kõneainet pälvinud: Hiid- ja Sosnovski karuputk,
ida-kitsehernes, kanada kuldvits, harilik tõlkjas, väikeseõieline lemmats, hobuoblikas,
annaabi.ee 
