3 VÄLIMUS Viigri pikkus on 120...180 cm, emased kuni 40 kg, isased kuni 100 kg harva kaaluvad NAD rohkem kui 100 kilogrammi. Võrreldes hallhülgega on viiger väiksem, tumedam, pontsakama kehakuju ja ümarama koonuga. 4 LEVIK, ELUPAIK Viigerhüljes on põhjapoolkera meredes laialt levinud. Teda leidub Põhja-Jäämeres, Atlandi- ja Vaikse-Ookeani põhjaosas. Tema levikupiiriks lõuna poole on peamiselt jää olemasolu ja püsimise aeg. Ta elab ka Saima ja Laadoga järves ning Läänemeres. Sinna on ta jäänud viimase jääaja reliktina.Viimasel ajal on viigerhülged Eestis väga haruldaseks jäänud, hiljutistel loendustel on isendite arvuks saadud alla tuhande. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid.
(esiloivad on suhteliselt lühikesed). Loibadel on üsna tugevad küünised. Kõrvalesti ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaavad.Nägemine on nende allvee-eluks kohastunud loomade nõrgim meel, sestap saab viigriga silmsideme siis, kui kuulmine ja haistmine talle inimest ei reeda. LEVIK, ELUPAIK Viigerhüljes on põhjapoolkera meredes laialt levinud. Teda leidub Põhja- Jäämeres, Atlandi- ja Vaikse-Ookeani põhjaosas. Tema levikupiiriks lõuna poole on peamiselt jää olemasolu ja püsimise aeg. Ta elab ka Saima ja Laadoga järves ning Läänemeres.Läänemere asurkond moodustab sellest suurest rahvast vaid murdosa ning on ilmselt oma liigikaaslastest igaveseks Skandinaavia poolsaarega eraldatud. Meie merre sattus viiger umbes kümme tuhat aastat tagasi, kui jääliustike kahanedes sai Läänemerest paariks aastatuhandeks Atlandi ookeani osa.Arktiliste merede asukana on viigri
..6 aasta vanuseks. Lendorav on Eestis oma leviku piiril ja seetõttu on ta meie aladel kogu aeg haruldane olnud. Eriti haruldaseks on ta aga jäänud selle sajandi teisel poolel, seda peamiselt vanade metsade kadumise tõttu. Lendorav on looduskaitse all. 4 Pählinäpp Pähklinäpp on Eestis väga haruldane loom, keda kindlalt nähti viimati 20. saj. alguses Eesti on talle levikupiiriks, rohkelt esineb teda mujal Euroopas. Sellegipoolest ei pruugi ta Eesti imetajate faunast veel kadunud olla. Pähklinäpp on lihtsalt väga varjulise eluviisiga loom, keda ei ole niisama lihtne kohata. Välimuselt meenutab pähklinäpp hiirt, ainsa erinevusena
7 Viigerhüljes Liiginimi eesti Viigerhüljes keeles Liiginimi ladina Pusa hispida Schreb. keeles Rahvapäraseid Karvakala nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 120...180 cm Kehamass emastel kuni 40 kg, isastel kuni 100 kg Levik Eestis ja Ta on põhjapoolkera meredes laialt levinud. Teda leidub Põhja- maailmas Jäämeres, Atlandi- ja Vaikse-Ookeani põhjaosas. Tema levikupiiriks lõuna poole on peamiselt jää olemasolu ja püsimise aeg. Ta elab ka Saima ja Laadoga järves ning Läänemeres. Sinna on ta jäänud viimase jääaja reliktina. Arvukus Eestis Eesti rannikuvetes elab alla 4000 viigerhülge Elupaik ja -viis Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel
Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Punaselg-õgija lahkub meilt augusti lõpul. Ränne toimub öösel ja üksikult. Kuulub looduskaitse alla. 9 Eesti selgroogsed Imetajad Pähklinäpp Pähklinäpp on Eestis väga haruldane loom, keda kindlalt nähti viimati 20. saj. alguses Eesti on talle levikupiiriks, rohkelt esineb teda mujal Euroopas. Sellegipoolest ei pruugi ta Eesti imetajate faunast veel kadunud olla. Pähklinäpp on lihtsalt väga varjulise eluviisiga loom, keda ei ole niisama lihtne kohata. Välimuselt meenutab pähklinäpp hiirt, ainsa erinevusena on tal saba erinevalt hiirtest kohevate karvadega kaetud. Värvus on tal roostjaskollasest oranzikani. Kõht on heledam kui selg. Tal on suured silmad, ümarad kõrvad. Omapärane on neile veel see, et esijäsemetel on neil 4 ja
paisjärvi. Ujulehtedega ja ujutaimede peamine probleem on järvedes lainetus ja vooluvetes voolu kiirus, seepärast eelistavad nad vaikse veega kasvukohti. Veesisesed taimed (submerged plants) kinnituvad enamasti juurtega veekogu põhjale. Parasvöötmes on nende hulgas üks levinumaid perekondi liigirohke penikeel Potamogeton. Oma osa veesiseste taimede levikus mängib vee rõhk, mis 5 m sügavusel on 0,5 at, 10 m sügavusel 10 at, õistaimedele loetakse seda levikupiiriks. Praktiliselt takistab sügavamale levikut siiski enamasti valgus. Samblad võivad levida sügavamal, taluvad varjutingimusi ja ilmselt ka suuremat rõhku. Hea läbipaistvusega järvedes on mändvetikad (sagedamini Chara liigid) peamised sügavamal kasvavad makrofüüdid. Chara on järvedes tavaliselt kaetud CaCO3 ümbrisega, võibolla kaitseb see taime üleliigse valguse ja ärasöömise eest. Fütobentose leviku alumine piir oleneb vee läbipaistvusest, näit
penikeel. seotud veega. · · Kõige suurem kala on vaalhai · Oma osa veesiseste taimede levikus pikkusega kuni 18 meetrit ja kehamassiga mängib vee rõhk, mis 5 m sügavusel on 0,5 ligikaudu 15 tonni. Teadaolevalt väikseim at, 10 m sügavusel 10 at, õistaimedele kala (ja ühtlasi väikseim selgroogne) on loetakse seda levikupiiriks. Praktiliselt üks troopiliste vete kalaliik India takistab sügavamale levikut siiski enamasti ookeanist, kelle pikkus on alla 9 mm. valgus. Samblad võivad levida sügavamal, 1997.a söödi maailmas 16 kg kala inimese taluvad varjutingimusi ja ilmselt ka kohta (27,7 kg arenenud maades). Kokku suuremat rõhku. Hea läbipaistvusega on maailmas kalu 25 000 liiki, need
annaabi.ee 
