Ülevaade Eesti turul pakutavatest hoiustamisvõimalustest Raha hoiustamine tähendab oma raha panga kätte usaldamist ning seeläbi hoiustatava rahasumma kasvatamist intresside näol. Pankade kasu raha hoiustamise juures on see, et pangad saavad lisaraha, mida kasutada (kuid nad peavad olema kindlad, et saavad kliendile raha hiljem tagasi maksta). Oma esitluses toon välja enda arvates suuremad ja tähtsamad pangad, milleks on Swedbank, SEB, Danskepank, LHV Pank, Nordea Pank ning Krediidipank. Lähemalt on kirjeldatud
Kui pankade tekkimise algaastatel tuli hoiustajal maksta hoiustamise eest peale, siis nüüd saadakse selle eest väikest tasu. Väikese intressi tõttu on hoiused ka üsna kindlad investeeringud15 ja tavaliselt ei tule nendelt saadavalt kasumilt maksta tulumaksu. Eri aegadel ja riikides on pangad välja arendanud mitmesuguseid hoiuseliike. Peamised üldtuntud hoiuseliigid on järgmised: · üleöödeposiit; · nõudmiseni hoius (arvelduskonto); · säästuhoius; · tähtajaline hoius. Üleöödeposiit on kõige lühema võimaliku tähtajaga hoius. See on mõeldud panga suurklientidele rahakonto juhtimise instrumendiks. Intressimäär on seotud pankadevahelise rahaturu intressimääraga. Nõudmiseni hoiust (arvelduskonto) iseloomustavad järgmised tegurid: · vajalik igapäevasteks arveldusteks; · hoiuse jääki võib vabalt kasutada ja sellele juurdemakseid teha; · on tähtajatu; · võimalik on hoiuse negatiivne jääk (arvelduslaen).
aasta. Uurides laenuvõimalusi, leiab ta kolm varianti: sms-laen kiirlaenufirmalt, krediitkaart, 1 järelmaks. Milline pakutud võimalustest on soodsaim? Esitatud probleemile otsime lahendust näites 2.7.14 ja märkustes 2.7.2 ja 2.7.3. Manivald kaalub, kas minna pensionile 60 või 65 aastaselt. Kui ta valib esimese variandi, siis vähendatakse tema igakuist pensioni iga varem pensionile mindud kuu kohta 0,4%. Kuidas otsustada, milline pakutavatest variantidest on Manivaldile kasulikum? Kirjeldatud küsimusele otsime vastust näites 2.6.7. Raha parimal viisil kasutamise ja paigutamisega seotud küsimusi hakkamegi järgnevalt põhjalikumalt vaatlema. Selleks on aga vaja vähemalt elementaarsel tasemel tunda raha toimemehhanisme, mida uurib finantsmatemaatika, mille põhimõisteid ja omadusi me järgnevalt püüame selgitada. 2.1. Olulisimad printsiibid finantsmatemaatikas
13.Missuguseid riiklike toetusi ettevõtetele Eestis pakutakse ja kes neid pakuvad? Toetusi saab enamasti niisugust tüüpi kulutuste ja investeeringute katmiseks nagu uurimis- ja arendustegevus, töötajate väljaõpe ja osalemine messidel jms. Eestis tegeleb riiklike toetuste korraldamisega EAS, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Ettevõtluse Krediteerimise Sihtasustus(KredEx), Keskkonna Investeeringute Keskus(KIK) ja Eesti Tehnoloogiaagentuur(ESTAG). 14.Mis on finantsturg ja selle põhilised liigid? Finantsturuks nimetatakse turgu, kus saavad kokku finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine. Alati on inimesi, kellel on raha üle, ja neid kellel on puudu. Neid vahendab finantsturg. Finantsinstrumendi liigid: Võlainstrumentide turg; Omandiväärtpaberite turg; Valuutaturg; Tuletisväärtpaberite turg 15.Mis on eurovaluutaturg ja eurodollar?
ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas.
ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas.
Kõik kommentaarid