avaldatud essees Johann Hölderini kohta. Ta köitis noormeest seetõttu, et Hölderlin oskas väljendada just neid meeleolusid, mis olid tol ajal omased ka Nietzschele. 1862. aastal kirjutas Nietzsche kaks filosoofilis-poeetilist tööd: ,,Saatus ja ajalugu" ning ,,Tahtevabadus ja saatus" , mis sisaldasid enamikke ta tulevaste teoste põhiideid. Internaatkoolis oli ka suurepärane raamatukogu, kus noormees luges innukalt: Shakespeare, Rousseau, Machiavelli, Emersoni, Puskini, Lermantovi, Pettöfi ja Chamisso raamatuid. Samuti uuris ta seal kirjanduse ajalugu, esteetikat, piiblitekste ja antiiktragöödiaid. Huvide mitmekesisus tekitas noores Nietzsches muret ja ta otsustas süübida filoloogiasse. 1864. aastal lõpetas Nietzsche õpingud Pfortas ja asus ema soovil Bonni ülikooli teoloogiateaduskonda, kuid juba 1865 aastal läks üle filoloogiateaduskonda, kus külastas Freidrich Wilhelm Ristchili seminare ja kui õppejõud sama aasta sügisel Leipzigi ülikooli üle
Kaukaasias ta kohe rindele ei läinud ja jäi ühte kuurorti peatuma, kus tekkis tüli vana tuttavaga. Toimub duell (mis meenutab Grusnitski ja Petsorini duelli), mille Lermontov surma saab. Lermantov on romantik. Tema varase luule keskseks teemaks on inimese üksildus ja eraldatus. Ta ei looda kellegi peale ega oota kaastunnet. Ta ei lase end murda ega loobu võitlemast, ehkki ta mõistab olukorra lootusetust. Lermantovi kujutelmade lemmikkangelasteks on deemon ja langenud ingel, kes tõstab mässu jumala vastu. Tema varase luule kangelane on kahepalgeline: hing püüdleb trotsiva vabaduse poole, elu aga hoiab orjaahelais. Varase loomingu tuntuim luuletus on ,,Puri", mis räägib priiusest ja vangipõlvest, mässumeelest ja sunnitud rahust. Kirjutas alguses ka romantilisi poeeme ning näidendeid. Loomingus toimusid muutused aastatel 1835-1837. Ta lõpetas siis kaardivekooli ja läks
mässulisest hingest, kes on kurb, kuid kohtub Tamaraga. Läheb kloostrisse nunnaks ning Tamara läheb taevasse ingliks) 49 1837-1838 kirjutab teose ,,Meie aja kangelane" (avaldatakse 1839) Kolm vaatenurka: · Autor · Maksim Maksimõts · Petsorin Käsitleb kangelast iroonilises võtmes. Dr Vernerit on võrreldud Mefistofelesega. Lermantovi aja kangelane oli aadlik, haritud, hea kasvatusega, valdab erinevaid keeli, on võimukas, tal on romantismile omased väärtused sõprus, reetmine; armastus, truudusetud; skeptilisus ja küünilisus; ta ei ole suuteline armastama; spliin. Ilmus 1839. Koosneb 6 peatükist (Bela, Maksim Maksimõts, Petsorini päevik, Taman, Vürstitar Mary ja Fatalist). Tegevus toimub Lermontovi kaasajal Kaukaasias. Peategelaseks on Petsorin, kes on vastuoluline kuju ühtaegu veetleb ja tõukab eemale.
annaabi.ee 
