Demokraatia
ühegagi. Kui parlamendi koosseis on nii kirev, et selget enamuskoalitsiooni kokku ei saada, siis
võidakse ametisse panna vähemusvalitsus. Kui koalitsioonivalitsust ei õnnestu kokku panna ja
uute valimisteni on jäänud vähe aega, siis seatakse mõnikord ametisse ka nn ametnikevalitsus.
Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis. Sellest tulenevad
erinevused on nii olulised, et ka parlamentaarriike võib seetõttu jagada kahte põhiliiki:
enamusdemokraatiaks ja leppedemokraatiaks. Esimesel juhul on ühel poliitilisel jõul selge
enamus ning ka opositsioon on siis tavaliselt võrdlemisi ühtne (Austria, Saksamaa, Ühendatud
Kuningriik jne, sest neis on kaks suurt erakonda). Leppedemokraatiale on iseloomulik, et
valitsuse moodustamine eeldab mitme jõu kokkulepet (Põhjamaad, Eesti jt).
1.5. Demokraatia tänapäeval
Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige.
Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus
annaabi.ee 
