Referaat: Anna Haava
ei seda või kirjelda kellegi huul...
Ma mõtlin, et igavest nõnda see jääb,
kuid lehekuu lennates ära siit läeb.
Küll oli ilus mu õieke,
küll oli armas mu armuke!...
Surm tuli ja kosis ta endale
ja südamevalu jäi minule.
Lenda, lepatriinukene
Lenda, lepatriinuke
Lenda, lepatriinuke,
lenda üle suure vee,
lenda kaugemale veel -
minu armuke on sääl.
Tal on silmad nagu öö,
kullast mõõk ja kullast vöö -
seisab kõrge kalju sääl,