"lennuviisi" - 1 õppematerjal

Nahkhiirte arvukus Laagri püsielupaigas

Joonis 1. Nahkhiirte luustik ja üldkuju (Chapman, 1998). Käsitiivaliste tagajäsemed on pöördunud 180º, nii et põlv ja jalalaba on vastasunnalised võrreldes teiste imetajatega (Burnie, 2002). See omadus võimaldab nahkhiirtel pea alaspidi rippuda. Nahkhiirtele iseloomulikuks tunnuseks on suhteliselt pikad ja kitsad kõrvad. Kõrvad on väga pikaajalise kohastumuse tulemus ja seotud suurel määral nende lennuviisi omapäraga (Masing, 1984). Huvitav seos esineb nahkhiirte kõrva pikkuse ja tiiva kuju vahel: mida pikemad ja õhemad on kõrvad, seda laiemad tiivad ja aeglasem lend. Pikad kõrvad on suureks takistuseks kiirel lennul, ning seepärast on headel lendajatel alati lühikesed kõrvad. Pikimate kõrvadega nahkhiirlane nii Euroopas kui ka Eestis on suurkõrv (Masing, 1984). Käsitiivaliste peaaju võrreldes teiste imetajatega on suur ja suuraju poolkeradel esinevad vaod