Kärbsed Kärbsetel on üks paar tiibu, selle järgi ka liik- kahetiivalised. Lennutiivad on kilejad, teine tiivapaar on putukatel arenenud sumistiteks, mis tekitavad lendamisel iseloomulikku heli (pirinat).Paljude tiivad liiguvad väga kiiresti, toakärbsel 330 korda sekundis. Iseloomulikud tunnused: • jässakas keha • lühikesed tundlad • hõredalt paiknevate harjastega keha • tegutsevad ainult päeval Paljunemine • kiire paljunemine • vaegmoone • vastseks vakl • munemine • Mõnedel liikidel on pulmalend ja teistel mitte. Eriti
Tunnus Sihktiivalised Liblikalised Mardikalised Kiililised Kiletiivalised Kahetiivalised Valmik Kitsad ja nahkjad Sale keha, peened Kattetiivad, Suured silmad, Neli kilejat tiiba, Kaks tiiba, eestiivad, jalad, tiivad lennutiivad, tagakeha, tiivad, tagakeha tipus tundlad, sääsed- tagatiivad laiad ja kaetud kitiinkest, eesosa söövad putukaid muneti või sale keha, pikad kiledad, soomustega(2 kaitseb kilp, mürgiastel, jalad. Kärbsed-
Looma koht süstemaatikas: Loomad-lülijalgsed- kuuejalgsed-putukad-mardikalised- kärsklased- sugukonda kuuluvad palju aia-, põllu-, metsa- ja laokahjureid (männikärsakad, Pähklikärsakal, hoonekärsakas, Terakärsakad) SLAID Keha osad: Kärsak, pea, rindmik Iseärasused: Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks, mis mõnikord võib ületada isegi mardika kehapikkuse. 2-20mm. (mille tipul asub suu) , silmad esiletungivad, (Lennutiivad on hästi arenenud, tiivututel liikidel kaasneb lennutiibade kadumisega kattetiibade kokkukasvamine piki õmblust ja tiivaaluse õõne kujunemine) rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks (Keerukärsakad on juba üle 100 aasta hämmastanud looduseuurijaid oma otstarbeka tegevusega) 4-millimeetrine putukas keerab lehe kokku 30 järjestikuse operatsioonina. haukamissuised Lõike kuju väljaarvutamiseks peaks inimene kasutama kõrgema matemaatika seadusi
Looma koht süstemaatikas: Loomad-lülijalgsed- kuuejalgsed-putukad-mardikalised- kärsklased- sugukonda kuuluvad palju aia-, põllu-, metsa- ja laokahjureid (männikärsakad, Pähklikärsakal, hoonekärsakas, Terakärsakad) SLAID Keha osad: Kärsak, pea, rindmik Iseärasused: Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks, mis mõnikord võib ületada isegi mardika kehapikkuse. 2-20mm. (mille tipul asub suu) , silmad esiletungivad, (Lennutiivad on hästi arenenud, tiivututel liikidel kaasneb lennutiibade kadumisega kattetiibade kokkukasvamine piki õmblust ja tiivaaluse õõne kujunemine) rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks (Keerukärsakad on juba üle 100 aasta hämmastanud looduseuurijaid oma otstarbeka tegevusega) 4-millimeetrine putukas keerab lehe kokku 30 järjestikuse operatsioonina. haukamissuised
Putukad Mardikalised Liblikalised Kahetiivalised Kiletiivalised Sihiktiivalised Lepatriinu Lepatriinu Lepatriinud on eredavärvilised, tavaliselt punase mustakirjud. See värvus on neile kaitsevärvuseks. Omavad kaks paari tiibu lennutiivad ja kattetiivad. Parm Sugukond parmlased kuuluvad putukate klassi kahetiivaliste seltsi. Parmud on levinud kogu maailmas ja neid tuntakse verdimevate putukatena. Emane ja isane parm Kõik isased parmud toituvad Emane parm munemas. eranditult taimsest toidust. Parm Isased isendid toituvad õietolmust ja nektarist, mõned liigid ka kõdunenud taimejäänustest.
kollakaspruunid emastel kattetiivad ja eesselg punakad sääred ja käpad kollakaspruunid pikkus 11-18 mm sageli õitel Ogaujur eesselja ja kattetiibade servad kollased pikkus 27-35 mm keha voolujooneline tagajalad laienenud ujujalad tundlad pikad ja peened Kokkuvõte Mardikate keha katab tugev kitiinkest. Keha eesosa kaitseb ülaltpoolt rindmikukilp. Mardikate eestiivad on muutunud kattetiibadeks, mille all on kokkuvolditud lennutiivad. Mardikad on ühed arvukamad putukad Maal. Mardikaid elavad ka inimese elamutes, nt jahu- ja leivamardikad, nahanäkid. Tänan!
kujunenud keskrindmikuga liikuvalt ühendatud eesrindmik. Keskrindmikku katavad selgmiselt kattetiivad, mille ülesandeks on tagarindmikule kinnituvate lennutiibade ja looma tagakeha katmine. Kattetiibade kokkupaneku joont keha keskel nimetatakse õmbluseks. Tagarindmik on üldiselt samasuguse ehitusega kui keskrindmik, ainult mõnevõrra suurem; eesserval liitub ta õmbluse varal keskrindmikuga ja tagaserval tagakehaga. Selgmiselt kinnituvad tagarindmikule liigese abil taga ehk lennutiivad. Kilejad lennutiivad on enam – vähem kolmnurkse kujuga, suurema tiivalabaga ja ahaneva algusega, millega nad kinnituvad keskrindmikule (Haberman, 1968). Jalad koosnevad viiest osast. Aluslüliks on puus, mis asub puusalohus ja võimaldab jalgade liigutamist mitmes suunas. Tagapuusad on neil liikumatult kinnitunud ja võimaldavad jalgade liikumist ette ja taha ainult ühes tasapinnas. Puusale kinnitub reis erilise, liigesega varustatud lisandi – pöörla abil
Paljud on aga olulised bioloogilises aineringes. Nad lagundavad kuivanud lehti, loomade laipu ja muud orgaanilist ainet. Kehaehitus Mardikate keha jaguneb kolme ossa peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Neil on haukamissuissed ning tundlad, viimastega nad kombivad ja haistavad. Enamikul liikidel on mõlemad tiivapaarid välja arenenud. Eestiivad on muutunud jäikadeks kattetiibadeks, mis kaitsevad õrnu tagatiibu ja tagakeha, kui putukas puhkab. Lendamisel tõstetakse kattetiivad ülespoole, et lennutiivad saaksid vabalt vibada. Tiivad ja kuus jalga kinnituvad rindmikule. Vastavalt eluviisile on neil jooksu-, hüppe-, kaeve- või ujujalad. Vastseil on 3 paari rindmikujalgu või pole üldsegi. Suised Mardikaliste suised on haukamistüüpi. Mardika suiste järgi saab tavaliselt otsustada, mida ta sööb. Paljude mardikate suised on kohastunud taimelehtede, seemnete või nektari söömiseks. Osa mardikaid on jäänusesööjad nad toituvad kõdunevatest taimedest, loomakorjustest ja sõnnikust
Ornitopterite(linnutiib) tiibade siruulatus küünib kuni 18 cm'ni. Liblikade roll looduses ja inimese elus: · Tolmeldavad õistaimi · Siidiliblikate röövikutelt saadakse siidi · Riidekoi rikub inimeste riideid · Paljude liblikate röövikud toituvad taimedest ja on taimekahjurid. Mardikad- · Mardikad asustavad maismaad kui ka vett. · On rööv-, taim-, sõnniku-, kõdu- ja laibatoidulisi. · Mardikatel on paksud ja läikivad kattetiivad, nende all on kilejad lennutiivad. Nende keha katab kitiinkest. · Kõik mardikad aga ei lenda. Mardikate roll looduses: · Putukaid söövad röövputukad, linnud, kalad jne. Jaanimardikad: Nad on ainukesed helendavad mardikad Eestis, emase tagakeha kolme viimase lüli alaosas paikneb helenduselund. Kiletiivalised- · Kiletiivalistel on neli kilejat tiiba ning tagakeha tipus muneti või mürgiastel. · Kiletiivaliste hulgas on palju ühiselulisi liike. Näiteks kodumesilased, herilased,
vaegmoondega. Näited: rohutirts, ritsikas 10. Iseloomusta liblikalisi, too näiteid. Elupaik maismaal, rohekat või pruunikat värvi, pikliku kujuga, tagumine jalapaar hüppejalad, lennu-ja kattetiivad. Toituvad taimedest osad putukatest. Paljunemine: munevad mulda või taimedele, arenevad vaegmoondega. Näited: rohutirts, ritsikas 11. Iseloomusta mardikalisi, too näiteid. Elupaik maa sees, taimedel, jässakas kuju, nahkjad kattetiivad, kilejad lennutiivad, haukamissuised . Toit: taimetoidulise d, röövtoidulised , jäänustest, toiduainetest. Paljunemine: munevad mulda(taimedel e), areng täismoondega .Näited: maipõrnikas, lepatriinu, 12. Iseloomusta kiililisi, too näiteid. Elupaik veekogu lähistel, 2p kilejaid tiibu, pikk peenike tagakeha, suured silmad, haukamissuised , vastsetel püünismask. Toituvad putukatest. Paljunemine: munevad vette, arenevad vaegmoondega.Näited: vesineitsik, tondihobu 13
torujaid võrgendeid toiduainete sisse. o Koiliblikad röövikud toituvad villast ja sellest valmistatud esemetest, karusnahast; vastsed koovad võrgendiniidist torutaolise varjupaiga, lendavad veebruarist sügiseni Mardikad · Suurim rühm putukaid · Nende hulgas on rööv-, taim-, sõnniku-, kõdu ja laibatoidulisi. · Asustavad maismaad ja vett · Paksud ja läikivad kattetiivad, nende all kilejad lennutiivad. ( kokku 4 paari tiibu). · Kõik ei lenda · Paks kitiinkest · Täismoondega areng: muna-> tõuk -> nukk -> valmik · Veemardikad o Kukrikud läikivad mustad o,5 cm pikkused mardikad, kes tiirlevad hulgakesi veepinnal; nende silma ülemine osa on kohastunud õhus, alumine osa vees nägemiseks ( saavad otsida saaki vees ja vee peal; toituvad väikestest putukatest. o Ujurid Roll looduses
Sellest võrgu kudumiseks aga sugaküünised. Ämblikulaadsed Ämblikulaadsed on skorpionid ja lestalised. Ämblikega sarnaseid lülijalgseid nimetatakse ämblikulaadseteks. Koibikud ei koo võrku nagu ristämblikud. Skorpion tegutseb öösiti, ta kaitseb end sõrakujuliste lõugkobijatega, ohvri surmab ta mürgiastlaga. Kõige väiksemad ämblikulaadsed on lestad. Mardikad Tunnused: kitiinist kattetiivad ja kilejad lennutiivad, suu ümber haukamissuised, arenevad täismoondega. Kiil: tunnused: suured silmad, röövtoiduline,täismoondega areng, kaks paari kilejaid tiibu. Puruvanad: elab kividest, teokarpidest või puuokstest ehitatud majas Kahetiivalised on ohtlikud haiguste levitajad. Ühiseluliesed Mesilaspere: · emamesilane: ülesanne on muneda. Ta muneb kahte sorti mune: töömesilased ja lihtsalt isasmesilased.
puus (coxa), pöörel (trochanter), reis (femur) ja säär (tibia), millele omakorda kinnitub mitmelüliline käpp (tarsus). Kannus – spur ja küünised – ungues. Korjejalg mesilastel - III jalapaar. Säärel suirakorvike, I käpalülil nn hari. Kopulatsioonijalg Puhastusjalg Ronijalg *Tiivad Kesk- ja tagarindmikule kinnituvad tiibadega putukatel ka tiivad (alae). Tiibade ehitus on mitmesugune. Mardikaliste eestiivad on kõva kitiinse kattega kattetiivad, tagatiivad on kilejad lennutiivad. Liblikaliste tiivad on enamasti kaetud soomustega. Tiivasooned Servasoon; Esisoon; Kodarsoon; Kesksoon; Küünarsoon; Tagasooned; Kannasooned. Funktsioonid Lendamine Kaitse Orienteerumine/tasakaalustamine Kahetiivaliste tagatiivad ja lehviktiivaliste esitiivad muundunud sumistiteks. Heli tekitamine sihktiivalistel Suhtlusvahendid paarumisel Feromoonide eritus Termoregulatsioon Hingamine 4. Putuka tagakeha
Pähklike: väike, viljakest puitunud (pärn) Pähkel: suur, viljakest puitunud (sarapuu) Tõru: Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tam, pöök) Seemnis: viljakest nahkjas (päevalille seemned) Teris: Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud (tatar) Laguviljad: Jaguvili: Jagunevad.(vaher, põldrõigas) Lülivili: 41. Viljade ja seemnete levi. *Iselevi: Paiskviljad (enamus liblikõielisi kaun, kurereha, lemmmalts) *Tuullevi: Lendkarvad (võilill, ohakas, pappel, pajulill), lennutiivad (vaher, saar, jalakas, kask, mänd), väikesed seemned (käpalised, uibulehed, moon). *Loomlevi: Loomade küljes (väljaspool). Haakuvad (takjas, ruse, maarjalepp, põldmadar), kleepuvad (teeleht) Loomade sees tahtmatult heinaseemneid söövad rohusööjad koos rohuga, need ei seedu, vaid idanevad sõnnikuhunnikul (enamus kõrrelisi, maltsad) (väikesed seemnised, terised) Loomade sees meelitatult. Lindlevi. Linnud söövad marju, koos marjadega neelavad ka seemned, mis ei seedu
Pähkel: suur, viljakest puitunud (sarapuu) Tõru: Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tam, pöök) Seemnis: viljakest nahkjas (päevalille seemned) Teris: Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud (tatar) Laguviljad: Jaguvili: Jagunevad.(vaher, põldrõigas) Lülivili: 41.Viljade ja seemnete levi. *Iselevi: Paiskviljad (enamus liblikõielisi kaun, kurereha, lemmmalts) *Tuullevi: Lendkarvad (võilill, ohakas, pappel, pajulill), lennutiivad (vaher, saar, jalakas, kask, mänd), väikesed seemned (käpalised, uibulehed, moon). *Loomlevi: Loomade küljes (väljaspool). Haakuvad (takjas, ruse, maarjalepp, põldmadar), kleepuvad (teeleht) Loomade sees tahtmatult heinaseemneid söövad rohusööjad koos rohuga, need ei seedu, vaid idanevad sõnnikuhunnikul (enamus kõrrelisi, maltsad) (väikesed seemnised, terised) Loomade sees meelitatult. Lindlevi. Linnud
domesticus. Alamselts: Tirtsulised ehk lühitundlalised Caelifera Tundlad kehast lühemad. Heli tekitavad jala hõõrumisega vastu tiiba. Käristaja Psophus stridulus, täpiksitrs Tetrix bipunctatus. Selts: Nahktiivalised Dermaptera Nahktiivalised on keskmise suurusega (5 kuni 40 mm), saledad, saagi haaramiseks ja enesekaitseks kujunenud tangjate tagakehajätketega (cerci) putukad. Eesmised kattetiivad on lühikesed, tagumised lennutiivad pikad ning need volditakse kattetiibade alla pikisuunas kaks korda kokku. Teisel ja kolmandal tagakeha segmendil on mürginäärmed. Liigid öise eluviisiga, niiskuse ja soojalembesed, valguskartlikud, esineb tigmotaksis. Toituvad enamasti lagunevast taimsest massist, harvem elustaimedest, mõned ka röövtoidulised. Emane kõrvahark muneb munad hunnikusse kuhugi varjulisse ja niiskesse kohta ning jääb neid valvama. Ema hoole alla jäävad noored seniks, kuni suudavad iseseisvalt toime tulla
kasvab ümbe kõva kest, siis ta muutub nukuks ning talvitud selle kesta sees. Igal liigl on erinevad arengutingimused. 41 . Putukate seltsid (mardikalised, liblikalised, ehmestiivalised) 1) Mardikalised toituvad mitmekesiselt ning nende elukoht on mitmekesine. Mardika keha on paks ja jässakas, selle eesosa kaitseb tugev kilp. Kere ja jalad on kaetud kitiinkestaga. Tal on 2 paari tiibu, millest esimene paar (kattetiivad) on tugev ja kõva, aga teine paar (lennutiivad) on kilejas ja kokku volditud. Mardikatel on haukamissuised. Nad arenevad täismoondega (muna>tõuk>nukk>valmik). Osad mardikad on kohastunud elama vees. Tuntuimad veemardikad on ujurid ja kukrikud. Nende silma ülemine osa on kohastunud nägemiseks õhus ja alumine vees. Veel mardikalisi : kartulimardikas, maipõrnikas, lepatriinu, pähklikärsakas,erinevad sikud (puidukahjurid). 2) Liblikaliste kahte paari tiibu katavad soomused. Neil on sale keha ja peened jalad.
tõugud erineva kehaehituse ja eluviisiga. Mardikaliste nukul on näha peale tiivaalgmete piirjoonte ka tulevase mardika jalad, tundlad ja muud kehajätked. Need paiknevad nukul vabalt. Sellist nukku nimetatakse vabanukuks. Mardikaliste vastsed võivad areneda mitu aastat. Valmikute eluiga piirdub meie kliimas tõenäoliselt vaid ühe aastaga. (http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/mardikalised.htm) Ehitus: 1. Läikiv kitiinist keha. 2. Tiivad (katte- ja lennutiivad). 3. Tugevad lõuad. 4. Jalad vastavalt eluviisile (jooksu-, hüppe-, kaeve- või ujujalad). 5. Väike pea. 6. Rindmikukilp. Toitumine 1. Röövtoiduline (ujur). 2. Taimtoiduline (kuldpõrnikas). 3. Sõnniktoiduline (sõnnikumardikas). 4. Laibatoiduline (raisamatja). 5. Kõdutoiduline (ürask). Paljunemine 1. Lahksugulised. Kaitsekohastumused 2. Surnu teesklemine (teesklased). 3. Varjevärvus (rohelised poilased). 4
Üsna sageli on võras tuuleluudasid Tunnused: Võrsed: noorelt tihedalt hallikarvased, pungad samuti. Lehed: munajad, 4.....6 x 3.....5 cm, saagja servaga, lühidalt teritunud tipuga ja ümara alusega, noorelt karvased, hiljem karvasus vaid lehe allküljel roodude nurkades, leheroots 1.....2,5 cm pikk, karvane, sügisvärvus kollane. Õied: -õied kollakad, -õied kuni 3 cm pikad, karvastel lühikestel raagudel, arukasest hiljem, V. Viljad: seemne lennutiivad umbes 1,5....2 x seemnest laiemad, 1000 seemne kaal 0,6 gr., VIII, hiljem kui arukask. Seemned ei pudene kohe vaid jäävad kuni talveni puudele. 22 Kasvukohana eelistab niiskemaid ja lausa märgi soomuldi, talub hästi varju. On külmakindlam arukasest ja levib seetõttu ka kaugemale põhja tundraaladele, samuti talub viimasest paremini tuulist kasvukohta
Üsna sageli on võras tuuleluudasid. Tsoon II. 1789. Tunnused: Võrsed: noorelt tihedalt hallikarvased, pungad samuti. Lehed: munajad, 4.....6 x 3.....5 cm, saagja servaga, lühidalt teritunud tipuga ja ümara alusega, noorelt karvased, hiljem karvasus vaid lehe allküljel roodude nurkades, leheroots 1.....2,5 cm pikk, karvane, sügisvärvus kollane. Õied: -õied kollakad, -õied kuni 3 cm pikad, karvastel lühikestel raagudel, arukasest hiljem, V. Viljad: seemne lennutiivad umbes 1,5....2 x seemnest laiemad, 1000 seemne kaal 0,6 gr., VIII, hiljem kui arukask. Seemned ei pudene kohe vaid jäävad kuni talveni puudele. Kasvukohana eelistab niiskemaid ja lausa märgi soomuldi, talub hästi varju. On külmakindlam arukasest ja levib seetõttu ka kaugemale põhja tundraaladele, samuti talub viimasest paremini tuulist kasvukohta. Juurestik tungib arukasest sügavamale maasse. Haljastuses eriti kasutamist ei leia, ehk ainult sookase põõsasjas vorm f
Sisenejal jääb seetõttu kasum saamata vähemalt seni, kuni toode võidab piisava tunnustuse. Tavaliselt räägitakse konkurentsivõime neljast põhitahust – riigi, piirkondade, ettevõtete ja majandusharude konkurentsivõimest. Ükski neist pole teiste summa, vaid oma sihtfunkt- siooniga süsteemi kujundav struktuur. Väidetakse, et piirkonnad ja majandusharud kindlustavad riigi rahvusvahelise konkurentsivõime horisontaalsed “lennutiivad”. Väidetakse, et riiki veavad demokraatia ja konkurentsivõimelise turumajanduse teedele neli institutsionaalset vedurit: valitsusasutused (riigistruktuurid koos poliitiliste parteidega); omavalitsused (koos munitsipaalstruktuuridega); eraettevõtted; kodanikeühendused (mittetulundusühingud, sihtasutused jm). Riigi konkurentsivõime sõltub paljuski poliitilisest riskist (rahvusvaheliste korporatsioonide
annaabi.ee 
