Kahetiivalised nimi 8.A kool Sisukord Kahetiivaliste välisehitus Kahetiivaliste eluviis Kahetiivaliste toitumine Kahetiivaliste sigimine Kahetiivaliste liigid Kahetiivaliste välisehitus Kaks kilejat lennutiiba. Tagatiivad taandarenenud Tagakeha on laialt rindmikuga seotud. Sääseliste tundlad on 6 ja enama lüliga. Kahetiivaliste eluviis Kõigil mandritel levinud putukarühm Teada juba üle 125000 liigi. Eestist on leitud üle 2200 liigi kahetiivalisi. Eluviiside poolest äärmiselt mitmekesine rühm. Kahetiivaliste vastseid elavad vees, kõdus, seentes, laipades, parasiitidena teiste loomade sees. Kahetiivaliste toitumine. Toituvad teiste loomade, enamasti selgroogsete verest.
● Kahetiivaliste hulka kuulub üle 125000 liigi, Eestis elab neist üle 2200, sääselisi on Eestist teada üle 800, kärbselisi üle 1300 liigi. ● Selts jagatakse kaheks alamseltsiks: sääselised (Nematocera) ja kärbselised (Brachycera) ● Teadusharu, mis tegeleb kahetiivaliste uurimisega, nimetatakse dipteroloogiaks ● ● ● Välisehitus ● Putukatel on ainult kaks kilejat lennutiiba, tagatiivad on taandarenenud ● Kärbseliste tundlad on väga lühikesed, koosnedes vaid kolmest lülist, sääseliste tundlad koosnevad kuuest ja enam lülist ● Kehakujult on kahetiivalised äärmiselt mitmekesised ● Kahetiivaliste pea on alati väga liikuv, peene kaelaga rindmiku külge kinnitunud ● Liitsilmad on suhteliselt suured, võivad omada ka täppsilmi ● Rindmik on kahetiivalistel suur, rindmikulülid on tugevasti kokku kasvanud
Eestis ~1600 (8000) liiki 0,2-110 mm Kiletiivalised on mesilased, kimalased, herilased, sipelgad. Neil kõigil on kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest veidi väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Mõnikord on tiivad taandarenenud nagu sipelgate töölistel. Tiiva soonestus on hõre. Kiletiivaliste käppadel on 5 lüli. 25. O. Diptera – kahetiivalised Eestis ~ 4500 liiki 0.5-60 mm Siia rühma kuuluvatel putukatel on ainult kakas kilejat lennutiiba. Need on kärbselised ja sääselised. Kahetiivaliste tagatiivad on taandarenenud ja muutunud sumistiteks. Nende tagakeha on laialt rindmikuga seotud. Vastseteks vaglad. 26. O. Siphonaptera – kirbulised Eestis 25 liiki MORFOLOOGIA 0.5-6 mm Tiivutud; tumepruunid v mustjad; suised kohastunud vere imemiseks; määramisel olulised pea ja rindmiku kamjad harjased. ELUVIIS/KOHT Valmikud toituvad ainult verest. 3. DNA UURINGUD
hiilgekiillased, vesikiillased. Selts: Mardikalised keha kõva kattega. Kattetiivad kaitsevad lennutiibu, haukamisssuised, täismoondega Selts: Liblikalised tiibu katavad värilised soomused, toituvad õienektarist ja puumahlast, imilont, vastsed taimetoidulised röövikud Selts: Kiletiivalised 2p kilejaid lennutiibu, tagatiivad väiksemad. mesilased, kimalased, herilased, sipelgad, vaablased. Selts: Kahetiivalised 2kilejat lennutiiba. kärbselised ja sääselised tagatiivad muutunud sumistiteks, vastseid nim vakladeks 10. Hõimkond Sammalloomad (Ectoprocta) Kinnistunud, enamikus koloniaalsed loomad, kellel mõnikord esineb massiivne lubitoes. Üksikisendid asuvad torukestes, millest nad võivad välja sirutada vaid keha eesosa, kus asub suuava. Suuava ümbritseb kombitsatest pärg. NS tugevasti redutseerunud. Hermafrodiid. Tavaline kamarlane (Electra crustulenta, varem Membranipora crustulenta). 11
annaabi.ee 
