KONNAKOTKAS Välitunnused Suur ja väikekonnakotkas on välimuselt sarnased. Nende tiibade siruulatus on 130180 cm. Vanalindude sulestik on üleni pruun, noorlinnud seevastu rohkem või vähem kaetud heledate tähnidega. Välimuselt sarnanevad konnakotkad hiireviuga ja kaugelt vaadeldes on võimalik neid eristada vaid lennusilueti järgi: kui konnakotkas hoiab purilennul tiiva otsi valdavalt allapoole, siis hiireviul on need reeglina ülespoole. Lähemalt vaadates on hiireviu sulestikus tavaliselt palju valget, konnakotkad on seevastu ühtlaselt pruunid ning valget leidub vaid üksikute tähnidena. Veel lähemal uurimisel selgub, et konnakotka jalad on sulgedega kaetud kuni varvasteni, hiireviul seevastu on ,,sääred" paljad. Kahe konnakotkaliigi eristamine üksteisest on keeruline.
rabade ja kääruliste jõgede ümbruses, soositud on hõredapoolsed raba-, palu- ja nõmmemännikud. KONNAKOTKAD Välitunnused Suur- ja väike-konnakotkas on välimuselt sarnased. Nende tiibade siruulatus on 130180 cm. Vanalindude sulestik on üleni pruun, noorlinnud seevastu rohkem või vähem kaetud heledate tähnidega. Välimuselt sarnanevad konnakotkad hiireviuga ja kaugelt vaadeldes on võimalik neid eristada vaid lennusilueti järgi: kui konnakotkas hoiab purilennul tiiva otsi valdavalt allapoole, siis hiireviul on need reeglina ülespoole. Lähemalt vaadates on hiireviu sulestikus tavaliselt palju valget, konnakotkad on seevastu ühtlaselt pruunid ning valget leidub vaid üksikute tähnidena. Veel lähemal uurimisel selgub, et konnakotka jalad on sulgedega kaetud kuni varvasteni, hiireviul seevastu on ,,sääred" paljad. Kahe konnakotkaliigi eristamine üksteisest on keeruline. Reeglina on suur-
Seepärast on ka kiskjatel saakloomade suhtes kasutusel terve arsenal krüptilisi signaale, nagu peidulisus ja maskeering. Peidulisuse näideteks võib tuua saaklooma juurde hiilimise kaslastel, kakkude hääletu jahilennu. Hulgaliselt on näiteid suurepärastest maskeeringutest kiskjatel: jääkaru valge kasukas (paremal ülal), mis aitab tal saagile juurde hiilida arktika valgetel jää- ja lumeväljadel ameerikas elav mustviu, kes kütib väikesi imetajaid, sarnaneb oma lennusilueti poolest raisakotkastega, kes toituvad raibetest ega kujuta endast mustviu ohvritele ohtu varitsev palvetajaritsikas sarnaneb rohelistele leheraagudele ja jääb ohvritele seepärast kergesti märkamatuks. Liigisisene suhtlus – Erinevalt liikidevahelisest suhtlusest, mis toimub enamasti kiskjate ja saakloomade vahel ning mille rolliks on vastaspoolt manipuleerida (üle kavaldada või ära hirmutada), peeti loomade liigisisest
annaabi.ee 
