vähenes, üle neljandiku võrra. Kaubaveoteenuste maht varasema aastaga (2012) võrreldes vähenes. Kaubaveo maht tonnides kasvas 1%, kuid tonnkilomeetrites vähenes 10%. Enamik kauapa, mis veeti 2013-ndal aastal veeti maanteedel ja raudteedel. Rahvusvaheliste vedude kaubaveo 2% kasvu mõjutasid maantee ja mereveoettevõtted, samal ajal kui kaubavedu raudteel vähenes aastaga 6%. Õhutranspordi ettevõtete osatähtsus kaubaveos oli väga väike. Lennureisijaid oli 2013-ndal aastal vähem kui 2012-ndal aastal. Eesti lennujaamades teenidati 2013-ndal aatal 12% reisijaid, kui sellest varasemal aastal. Ka kauba- ja postivedu lennujaamade kaudu vähenes varasema aastaga võrreldes 12%. Reisilaevadega saabus välismaalt Eesti sadamatesse rekordarv inimesi (aastal 2013). 2013. aastal läbis rahvusvahelistel vedudel Eesti sadamaid 4% enam , kui varasemal aastal. Seda mõjutas Eesti ja Soome vaheliste sõitjate arvu kasv.
Kuupäevajoon ei ole sirge, vaid kulgeb siksakis, et see ei läbiks riike, vaid et ühes riigis püsiks ikka sama aeg ja päev. Kõige suurem siksak on Kiribati juures, kuna alguses jooksis see joon läbi riigi, kuid 1995. aastal otsustati nihutada joont nii, et nüüd on riigis üks aeg. Seetõttu on näiteks samal laiuskraadil asuvate Kiribati ja Hawaii ajavahe 1 tund. Järgnevalt näited, kuidas mõjutab rahvusvahelise kuupäevajoone ületamine lennureisijaid. Lennureis Honolulust Tkysse võtab aega 9 tundi. Kui lennuk stardib teisipäeva hommikul, siis jõuab ta kohale kolmapäeval, sest vahepeal ületab ta kuupäevajoone. Kui lennuk suundub pühapäeva hommikul Tkyst tagasi Honolulule, siis jõuab ta kohale laupäeval, sest ta ületab kuupäevajoone läänest itta lennates. 2 Keerulisem on asi siis, kui väljasõidu kellaaeg on hilisem. Näiteks kui reisijad lahkuvad
võimalikult ohutuks, mugavaks ja nauditavaks. Igal lennuki salongipersonali liikmel on lennu ajal oma kindlad tööülesanded, mis tavaliselt jaotatakse enne igat lendu stjuardesside/stjuuardite vahel. Igas lennusaatjate meeskonnas on üks vanemstjuardess või -stjuuard, kes vastutab kogu reisijate salongis toimuva eest ning raporteerib lennuki kaptenile, kes vastutab lennuohutuse eest. Lennureisi ajal on stjuardessi ja stjuuardi töökohustused järgmised: tervitada lennureisijaid nende õhusõidukisse sisenedes ja teenindada/abistada neid kogu reisi vältel; peale lennukiuste sulgemist demonstreerida reisijatele, kuidas kasutada ohu korral päästevesti ja hapnikumaski ning kuidas kinnitada turvavööd ja lugeda ohutuskaarti; jaotada tutvustusmaterjale lennuteenust pakkuva ettevõtte kohta; jagada välja tekke, patju jms, ennekõike lastele; serveerida reisijatele tellitud (või reisijaklassi järgi määratud) toit ja joogid;
rohkem 7 924 11.3.5Õhutransport Jaapani siseriiklikud kaubaveosed kasvasid 2001. rahandusaastal 0,5 % 580,7 mld tonnkilomeetrile, sealjuures vähenes kaubavedu lennukitega esmakordselt üheksa aasta jooksul, osalt tingituna täiendavate ohutusreeglite rakendamisest 11. septembri (2001) terrorirünnaku järel. Samas on lennutranspordi maht 1975. aastaga võrreldes kasvanud kuus ja pool korda. Lennureisijate arv 2001. aastal pisut kahanes - 111 miljonile, sealhulgas lennureisijaid siseliinidel oli 94,5 mln ja rahvusvahelistel liinidel 16,9 mln. 11.4 Kuidas on võimalik Eestis jõuda Jaapanisse kõige kiiremini? Millised on teised transpordi võimalused sinna jõudmiseks? Kõige kiiremini jõuab Jaapanisse lennukiga. Kui kiirest sihtkohta jõuab olenebki sihtkohast. Reis kestab umbes 15 tundi. Lennukiga minna Jaapanisse ongi kõige mõttekam. Teine võimalus on minna oma autoga läbi erinevate riikide. Näiteks läbi Venemaa, aga see on täiesti mõttetu, sest Jaapanisse
Mootorsõidukite hulk Jaapanis kasvas 2001. aastaks 76,3 miljonile, sõiduautosid oli neist 53,5 miljonit. 1987. a kinnitas Maanteenõukogu kiirtee-ehitusplaani, milles kohaselt seati eesmärgiks aastaks 21. sajandi alguseks ehitada valmis 14 000 kilomeetrit kiirteid, 2001. a oli neist käigus 9000 km. Ühtekokku on Jaapanis maanteid 1,16 mln kilomeetrit, neist kõvakattega 534 000 km. Lennureisijate arv 2001. aastal pisut kahanes - 111 miljonile, sealhulgas lennureisijaid siseliinidel oli 94,5 mln ja rahvusvahelistel liinidel 16,9 mln. Rahvusvahelistes kaubavedudes domineerib kindlalt meretransport, millega 2001. veeti 880 mln tonni kaupu, mis moodustas üle 80 % kaupade ekspordist-impordist, Jaapani firmade osakaal selles oli kaks kolmandikku. Brutotonnaazilt on Jaapan maailmas kuues (Panama, Libeeria, Bahama, Kreeka ja Malta järel) laevandusriik 14,5 mln-ga, kusjuures võrreldes
annaabi.ee 
