keskkonnas väärt marsikurke kasvatas. Äkki märkas ta taevas kummalist lendavat objekti, mis hirmuäratava kiirusega talle lähenes. Ufonaut jõudis viimasel hetkel kraatri serva taha varju hüpata, kui lennumasin hirmsa kärgatusega kraatrisse kukkus. Kui paks punane tolmupilv hajus, piilus Ufonaut kraatrisse. Talle vaatas vastu kahesilmne kahvanägu, kelle pea ümber oli suur ümmargune kuppel ning kes komberdas vaevaliselt tundmatust lennumasinast välja. Kui kahvanäo ja ufonaudi pilgud kohtusid, hakkasid mõlemad kiljuma ja tormasid kahes suunas minema. Kahvanägu kukkus kraatrisse ja ufonaut jooksis koju. Vahepeal koju jõudnud ema ja isa ei tahtnud Ufonauti kuidagi uskuda, et too oli näinud tundmatut lennumasinat ja seninägematut kahvanägu. Koos mindi imeelukat otsima. Nad leidsid kahvanäo üles ning püüdsid temaga suhelds, kuid keelebarjääri tõttu ei tulnud sellest midagi välja
• Üks nendest ideest oli see, et tuleb harjutada lauglendu, et õppida ära juhtimise kunst enne mootorlennu üritamist. • Wilbur järeldas oma vaatluse alusel, et linnud väänutasid oma tiibade otsi selleks, et end paremale või vasakule pöörata. Esimesed lauglemised. • 17. detsembril 1903 sooritasid nad maailma esimese eduka lennusõidu, lennates üle Põhja-Carolinas paiknevate Kitty Hawki liivadüünide. • Kaks aastat hiljem arendasid nad oma lennumasinast esimese fikseeritud tiibadega õhusõiduki. Kuigi see polnud esimene kord ehitada ja lennata eksperimentaalse õhusõidukiga muutis selle juhtimise võimalikuks just fikseeritud Wrightide tuulelohe: külg- ja kõrvaltvaade koos juhthoobadega (1899) Esimesed lauglemised. •Vendade põhiliseks läbimurdeks sai kolmeteljeline reguleerimine, mis võimaldas piloodil juhtida õhusõidukit efektiivsemalt ja säilitada selle tasakaalu. Meetodist sai standard ning see
Aastal, kui esimene täies mõõtmeis kontrollitav elektriga töötav õhulaev nimega La France lendas 8 kilomeetrit 23 minutiga. Tegemist oli väga innovatiivse saavutusega, aga kahjuks polnud need lennumasinad vastupidavad ja kohe eriti õrnad. Selletõttu lõpetati nende tootmine ja liiguti edasi õhust raskemate lennumasinate poole. Esimesed lennukite joonistused olid väga algelised. Näiteks 1716. Aastal avalikustati Emanuel Swedenborgi poolt algeline vorming lennumasinast, millega õhus võimalik lennata. Lennumasin koosnes kergest raamistikust, mille külge oli kinnitatud tugev purjeriie. Lisaks oli kaks algelist tiivakujutist lisatud raamile, mis olid omavahel tasakaalus, et nad üksteist ei takistaks ega nende omavahelist tööd ei segaks. Swdenborg teadis ise samuti, et selle kavandi järgi ei lennata mitte kunagi, aga soovitas seda siiski jälgida, sest tegemist oli alles algusega. Sir George Cayley täiendas paljuski seda sama kavandit, mida E
asjatundjad arvamust avaldanud, et need on loonud Leonaro ise.Toome ära vähemalt mõned:"Madonna lapsega" ja ,,Vanamehe pea".(Jilek, 1988) 3.2.Leiutised ja muud mehanismid Leonardot huvitasid ka igasugused mehanismid ja nende leiutamine.Tal on säilinud mitmesuguseid kavandeid, mis on paljude tänapäeva leiutiste algmaterjaliks.Tal on säilinud kavandeid langevarjust, jalgrattast, hüdrotehnilisest seadeldisest, lennumasinast, helikopterist, motiirist, katapuldist, sõjamasinanatest jm.(Jilek, 1988) 3.3.Arhitektuur Vinci tundis suurt huvi ka arhitektuuri vastu.Ta oli geniaalne arhitektuuris ja hüdraulika alal.Ta oli seotud oma aja tuntumate ja kuulsamate arhitektidega, kuna ta osales paljudes suurtes ehitusprojektides, kuid tema kavandatud hoonetest ei ehitatud ühtegi valmis.Samuti on ta teinud palju suuremahulisi kanaliprojekte Arno jõe (oma kodukoha) regioonis ja see
...................................................................................8 5.1 Alternatiivne ravi............................................................................9 Kokkuvõtte............................................................................................11 Kasutatud kirjandus...............................................................................12 Sissejuhatus Inimesi on juba ammusest ajast paelunud mõtte lendamisest. Esimese joonise lennumasinast tegi Leonaedo da Vinci 15saj. Esimene lendav masin valmis 20 saj. algul. Mõtte lendamisest on olnud midagi uut ja huvitavat inimeste jaoks. Kuid paljude on see midagi hirmsat ja hirmuäratavat. Ainetöö eesmärgiks ongi vaadelda aspekte, miks inimesed kardavad lennata. Kuna inimesi on maailmas üle 6miljr. Siis ei saa väita, et need üldistused kehtiksid kõigi kohta. Töö on tehtud materjalidega, mis olid hetkel minule kättesaadavad, kuid arvan, et oleks saanud töö teha rohkem
annaabi.ee 
